Baltimaade meistritiitli nimel tuli võistlema 123 sportlast. Oma viimase suurema võistluse tegid teiste seas ka mitmed koondislased, kes juba tuleval nädalavahetusel sõidavad Tšehhis toimuvale EM-ile.
Parimaks krooniti meeste avatud divisjonis Mathias Villota, kes tegi 19 viset alla par’i ja naiste avatud divisjonis Keiti Tätte tulemusega +5.
Meeste 40+ divisjoni võitis radadega hästi tuttav Raimo Kimmel tulemusega 7 viset alla par’i. Meeste 50+ divisjonis võidutses Aivar Hunt tulemusega 30 viset üle par’i.
Foto: Anar Sillakivi
Kuni 18-aastaste divisjonis võttis esikoha tulemusega 10 viset alla par’i Roland Kõur. Oma mängu pidas ta kõigi kolme päva vältel suhteliselt stabiilseks.
“Draiv oli keskmine ja tihti lõpetasin metsas keerulistes kohtades, kus pidin par’i päästma. Putt oli samas hea ja kui birdie võimalused tekkisid, sain need ära realiseeritud,” kommenteeris Kõur.
Kõur on ise 14-aastane, kuid ei leia, et võit vanemate poiste üle midagi erilist oli – vanus kuidagi paremusjärjestust ei defineeri. “Vanemad viskavad küll natuke kaugemale, aga lõpuks teised mänguelemendid loevad rohkem,” teab ta juba täpselt, kuidas mäng päriselt käib.
Harrastajate MA3 divisjoni võitja selgus ümbermängimise teel. Kuni esimese eksimuseni hakkasid rada uuesti mängima Raimondo Laikre ja Erki Kurakin. Erinevalt konkurendist jäi Kurakini ketas turvaliselt mängualasse ning ssee tõi ka võidu tulemusega 5 viset üle par’i.
MA4 divisjoni esikoha mängis omale Andres Kukka tulemusega 3 viset üle par’i.
Vaata kõiki tulemusi > MPO, FPO, MP40, MP50; MA3; MA4; MJ18
Võistluspäevad pakkusid tuult ja äikest, vihma ja päikest. Kolmas päev oli eriti keeruline, sest vihmasadu algas ja lakkas kiiremini, kui jõuti reageerida vihmavarju pakkimise või soojema pusa selga tõmbamisega. Viske hetkeks maha asetatud ja avatud vihmavarjud pakkusid nii mõnelgi korral palju “nalja”, kui need oma teed minema hakkasid. Üks rullis end viskajast 50 meetrit edasi, eriasetuse esimesel rajal ülesmäkke ja otse korvi alla. Oleks vaid kettadki selle tuulega nii täpselt kohale jõudnud. Korjata tuli omajagu OB-sid ja nii mõnelgi juhul mõõdeti ikka seitse korda, kas lugeda ketas mängualasse või mitte.
Foto: Anar Sillakivi
Mida tähendab nii suure võistluse korraldamine?
Korraldusmeeskonna liige Karl Olaf ütles, et võistluste korraldamine on tegelikult kümme korda suurem ettevõtmine, kui mängijatele tundub. “Baltimaade Meistrivõistluste korraldamine algab tavaliselt paar nädalat peale võistluste toimumist ehk sisuliselt saab öelda, et see kestab terve aasta,” sõnas ta. Pandeemia-aastad on Olafi sõnul lisanud veel omakorda keerukust ja on tulnud teha palju raskeid otsuseid, kuid ta kinnitas, et kõigele vaatamata antakse alati endast parim.
Baltimaade Meistrivõistluseid on külastanud varasematel aastatel välisvõistlejaid ligi poole jagu kõigist osalejatest, ent on alates selle algusest peetud ainult Eestis. “Oleme otsinud igal aastal võimalusi ka Lätis ja Leedus, aga seda peab toetama kohalike mängijate arv, mis hetkel küll tõusuteel, kuid pole veel Eesti tasemel,” selgitas Olaf ning lisas: “Loodame südamest, et lähitulevikus saame korraldamiseks sõita juba lõunapoole”.
