Kui Roger Eesti Discgolfi Liidu presidendiks sai, olid Tarmo, Merje, Kristi ja Piret endale juba juhatuse laua taga mõnusad kohad leidnud ehk just need nimed ja näod veavad EDGL-i ja Eesti discgolfi.
Miks aga discgolf? Miks EDGL? Ja mis teeks siis kui kuldkalake veel ühe soovi täidaks?
MILLINE ON SINU ROLL EESTI DISCGOLFI LIIDUS?
Roger: EDGL-i presidendina on mu peamised vastutusvaldkonnad üldjuhtimine ja esindamine. Kuna hetkel oleme otsustanud peasekretäri kohta mitte täita, et tegeleda EDGL-i finantsvõimekuse tugevdamisega, siis on minu peal ka finantsjuhtimine ja koos Kristiga käime toetajate ning partneritega kohtumas. Jätkan sel aastal ka AM karikasarja peakorraldajana. Tegemist jagub.
Tarmo: olen juhatuse liige, Pro karikasarja korraldaja, spordi-tehnilise komisjoni juht ning asepresident.
Merje: toetan tagataustal igas tegevuses – korraldustes, dokumentatsiooni osas.
Kristi: tegelen peamiselt koondise ja eriprojektidega ning viimasel ajal ka sponsorsuhete ja partnerluste poolega. Teisisõnu aitan tagada, et meie koondisel oleks lihtsam tippu pürgida ja et ägedad ideed päriselt ellu jõuaks, mitte ei jääks ainult jutuks.
Piret: teha koostööd koolispordi eestvedajatega erinevates maakondades. Lisaks treenerikursuste korraldus ja kutseeksamid.
KUIDAS JÕUDSID DISCGOLFINI? MIS SIND SELLE JUURES KÖIDAB?
Roger: olen discgolfi mõttes koroona-beebi. Alustasin mängimist kui piirangute ajal muud lõbusat teha ei olnud. Olin mõningad aastad varem küll Karksi-Nuia radadel ketast käes hoidnud, kuid tol hetkel veel klikki ei käinud. Nüüd oli klapp ja huvi märgatavam ning palju vaba aega andis võimaluse YouTube’ist kõikvõimalikke õpetus- ja mänguvideoid vaadata. Elasin tol hetkel Mustamäel ja kodu lähedal oli üks suurem liivapaljand keset metsa – platsitrenni sai esimesel kahel aastal võrdlemisi palju tehtud. Enim köitis asjaolu, et peaaegu ükski vise pole identne, kuigi seda 100m sirget viset ajame koguaeg taga.
Tarmo: esimest korda lennutasin ketast 2013. aasta augustis ja mind köidab endiselt ketta lennujoon kui see õnnestub täpselt nii nagu soovisid. Lisaks ka kommuuni ja sõpruskonna ühtehoidvus.
Merje: discgolfini viis Hiiumaa rada, mis sai igapäevaseks peatuskohaks. Järgnes mõte seda rada uuendada ning siis juba selle haldamine, ühtlasi Dagö DG asutamine. Seejärel Mareku ja Anni meistritiitlid, EDGL-i juhatus, Jakoga võistluste korraldus ning olemegi tänases päevas.
Kristi: 2014. aastal olime elukaaslasega kodumaale tagasi kolinud ja otsisime tegevust. Kuulsime, et Nõmmel saab mingit discgolfi mängida, sõitsime kohale, laenutasime kettad ja sealt edasi pole sellest spordist eriti lahti saanudki. 2019-2023 olin küll ise mängimisest eemal ja keskendusin emaks olemisele, aga kui siis oma sõrme spordile uuesti andsin, siis ta võttis mind kogu täiega. Mind köidab see, et discgolf on korraga lihtne ja lõputult keeruline. Põhimõtteliselt viskad ju lihtsalt plastmassi metsas, aga iga vise arendab ja õpetab ja iga ring on isemoodi. Discgolfi saab mängida igaüks hoolimata vanusest, soost või taustast ja igal ringil võid leida oma sõpru kogu eluks. Mõnus ju!
Piret: discgolfi juurde jõudsin sõprade kaudu. Alguses tundus see midagi, mida kindlasti tegema ei hakka, aga kui paar korda olin metsas kaasas käinud, siis hakkas pisik mulle ka külge. See on ala, mis on korraga tehniline, loov ja sotsiaalne. Lisaks meeldib mulle väljas jalutada. Kui alati ei viitsi niisama minna, siis ketastega jalutuskäik on tunduvalt toredam (isegi kui seda teha üksi oma mõtete korrastamiseks).
MIS ON SINU ARVATES LIIDU SUURIM VASTUTUS MÄNGIJATE JA KOGUKONNA EES?
Roger: kõik algab spordiala mainest ja turundusest. Kui hype on suur, siis on ka palju harrastajaid. Palju harrastajaid annab võimaluse pidada edukamaid läbirääkimisi toetajatega, mis omakorda loob võimalused professionaalsemate ja suuremate võistluste korraldamiseks. Nende ees, kes on aga juba mõnda aega meie lemmiksporti harrastanud, on oluline olla avatud ja oma tegemistes läbipaistev. Isegi ebapopulaarseid otsuseid peab kindlalt kommunikeerima, sest 100% igas asjas pole võimalik liidu juhatusel kogukonnaga ühel meelel olla. Avatud suhtlus on aga hea koostöö aluseks.
Tarmo: ala populariseerimine ja tuleviku talentide leidmine.
Merje: alaliit peab olema ühendus, mis näitab üldise suuna kätte. Peame olema eeskujuks ja tegema kõik võimaliku, et lapsed ja noored liiguksid, vastutades turvalise keskkonna eest.
Kristi: minu jaoks on Liidu suurim vastutus hoida ja toetada discgolfi kasvu Eestis nii, et keegi ei jää maha. Et meie noortel oleks päris võimalus tippu jõuda, et harrastajatel oleks kohti, kus mängida ning et ka inimesed väljastpoolt discgolfimulli näeks kui äge spordiala see tegelikult on.
Piret: liidu suurim vastutus on tagada alale jätkusuutlik kasv, kuid mitte unustada ka olemasolevaid mängijaid. See tähendab ausat ja läbipaistvat toimetamist, mängijate ära kuulamist. Selliste tingimuste loomist, kus kõik – noored, harrastajad ja tipud – tunneksid end väärtustatuna ja hoituna.
MIS ON SINU HINNANGUL EESTI DISCGOLFI SUURIM TUGEVUS?
Roger: kogukond ja harrastajate arv. Meil on väga palju kollektiivset teadmist, kuidas korraldada meeleolukaid spordisündmuseid ning meil on olemas üle 220 võluvitsa (loe: discipargi), et Eesti rahvast senisest rohkem liikuma saada. Kuna mänguga alustamise esmane investeering on väga väike, siis ma leian, et meie suurim tugevus ühtse kogukonnaga ongi selle spordiala pisiku levitamine ning inimeste liikuma saamine.
Tarmo: keskmisest parem võistluste korraldamise tase.
Merje: eestlase kangus ja tahtejõud. Kõik on võimalik kui ainult tahta – nii Majori korraldamine kui võimalus igas maakonnas discgolfi mängida.
Kristi: Eesti discgolfi kõige suurem tugevus on inimesed. Meil on uskumatult pühendunud kogukond, vabatahtlikud ja korraldajad, kes jaksavad ikka ja jälle midagi ette võtta. Väikese riigi kohta on meil väga palju ja erinäolisi radasid ning samal ajal nii maailma tipptasemel mängijaid kui ka harrastajaid, kes lihtsalt siiralt fännavad seda mängu.
Piret: ühtehoidev ja tegus kogukond. Edasiviivaks jõuks on discgolfi armastavad inimesed – rajameistrid/-hooldajad, klubid, vabatahtlikud ja mängijad, kelle entusiasm toetab kogu ala tempokat ja kvaliteetset arengut.
KULDKALAKE ON NÕUS TÄITMA ÜHE BOONUSSOOVI EESTI DISCGOLFI HEAKS. SOOVIN, ET …
Roger: … kuldkalake täidaks seniste tegijate soovunelma discgolfikeskusest koos EDGL-i peakontoriga. Harjumaal asetsevad ruumid, kus oleks võimalik trenne läbi viia, seminare pidada, ühiselt suurturniire vaadata ning mõistagi PRO ja AM asetustel discgolfi mängida. Kui mõne šeigi ära räägib, siis 2030+ võiks ju tehtav olla. Realistlikumas vaates on see boonussoov vähemalt kaks kolme- kuni viieaastast partnerluslepingut, mis tagaks tegevuskindluse ja noorte- ning rahvaspordi kvaliteedi kasvu. Töö käib.
Tarmo: … EDGL-il oleks peakontor või püsiv suursponsor.
Merje: … iga laps ja nooruk teab, mis on discgolf. Nii on meil piisav järelkasv ja eestlased suurvõistlustel, kellele liiderpuulides kaasa elada.
Kristi: … oleks püsivalt toimiv süsteem, mis toetab noorte ja tipptasemel mängijate arengut. Ehk siis piisav rahastus ja üks korralik baas, kus on aastaringne treeningvõimalus, treenerid ja tugitiiim. Kui kuldkalake annaks meile koha ja ressursid, kus järgmised Kristinid ja Maurid saaks rahulikult sirguda, oleks see minu meelest Eesti discgolfile kõige suurem kingitus.
Piret: … meil oleks läbimõeldud rajavõrgustik, kus igas piirkonnas on kvaliteetne rada ning head võimalused nii harrastamiseks, trenni tegemiseks kui ka võistlemiseks
