European Open 2026 on nüüdseks ajalugu. Eestis tehti taaskord ajalugu discgolfi võistluse korraldamises ning Majori võitjateks krooniti Salonen ja Buhr.
Eelmine nädal olid kogu maailma diskihuviliste pilgud pööratud Tallinna peale. Alates 2023. aastast on meid siin hellitatud tippudega, kui Euroopa Meistrivõistlused toimusid Lauluväljakul ja sellest peale on European Disc Golf Festival võtnud enda alla üritused, mis nüüd teist aastat olid juba Majori mõõtu ja seekord veel legendaarse European Openi sildi all.
Aga, et alustada kronoloogiliselt täpselt nädala kokkuvõtet, siis läheme teisipäeva, kus Festival sai alguse Presidents Cup nimelise üritusega.
Tegemist on meeskonnavõistlusega Euroopa ja USA vahel. Peetud oli teda 13 korda ja siiani oli USA alati võidu võtnud. Kuid selle võistluse eel korrigeeriti reegleid ja formaati ehk, et varasemalt selgelt MPO poole kaldu võistkonna komplekteerimisel arvestati nüüd MPO ja FPO osakaalu võrdselt. Euroopa võistkonna kapteniks oli meie oma Kristin Lätt ja Eesti värve esindas Euroopa tiimis meeste hulga Mauri ja naiste hulgas Anneli. Võistlus toimus kolmes voorus ja peale esimest vooru, kus meie esindajad rajal ei käinud oli Euroopa selgelt taha jäänud, sest kaheksast võistlus paarist oldi võidetud vaid kaks tänu Eveliina Saloneni ja iida Lehtomäki heale mängule.
Teine voor oli segapaarismäng ja eestlased moodustasid ühe Euroopa paari, kes sai vastu maailma kõige tugevama segapaari Gannon Buhr-Missy Gannon. Ja meie esindajad olid tublid, läksid juhtima ja tulid ka hiljem viiki, aga kahjuks tuli siiski alla anda. Neljast paarist kaks võitsid eurooplased ja kaks ameeriklased ehk USA hoidis oma esimese vooru edu, ent siiski olid olemas matemaatilised võimalused Euroopal siiski võita imelise kolmanda vooruga.
Kolmas voor oli tavalise punkti lugemisega mäng, kus oli kaks meest neljast gruppi ja kaks naiste oma. Eesmärk eurooplastel hõivata vähemalt esimene ja kolmas koht, kui kahte esimest ei saa peale üheksa korvi mängimist. Kahjuks õnnestus esimene koht võtta vaid Mauri Villmannil, kes alistas Wysocki, Barela ja Anttila . Ülejäänud kolmes grupis jäi Euroopa parimaks teine koht, mille suutis võtta ka Anneli jäädes alla vaid Holyn Handleyle, aga edestades Henna Blomroosi ja Ella Hansenit. Lõppskooriga 45-30 tuli tõdeda, et jääme ootame Euroopa võitu veel ühe aasta jagu.
Peamine üritus algas aga neljapäeva hommikul, kui naised läksid rajale varavalges ja nagu ikka olid meie lootused ennekõike trio Tõugjas-Männiste, Tätte ja Allsalu peal. Neid toetas moraalselt Disc Golf Networki kommentaatori puldis Kristin Lätt. Kui esimesed lõpetajad hakkasid rajalt maha tulema, siis nende seas oli selgelt parim tulemus -5 ringiga lõpetanud tšehhitar Kristýna Jurčíková. Alles 15-aastane mängija, keda teadjamad olid jälginud viimastel aastatel, kuna kuulus Euroopa tuleviku triosse koos Lehtomäki ja Nessega. Sest see oli ka 2023 juuniorite EM-i esikolmik seal samas Lauluväljakul.
Ehk oli näha, et polnud tema esimene rodeo. Kui saabuma hakkasid viimased grupid, siis oli näha, et paar tulemust tuleb ka üle miinus viie ja käsikäes sinna suunas liikunud Eveliina Salonen ja Missy Gannon liikusid natuke lahku kuueteistkümnendal rajal, kui Missy pidi võtma nelja ja Eveliina võttis kahe. Ja sellest saigi kahe liidri vaheline vahetegija – Eveliina lõpetas võimsa -9 tulemusega ja Missy Gannon jäi -7 peale. Ja kolmandaks tõusis Anniken Kristiansen Steen Norrast -6 tulemusega. Telegrupis mänginud Keiti Tätte võitles vapralt ja kindlasti jäi poolehoidjate meeltesse päeva tipphetkena tema kaheksanda raja“ hole-in-one“. Ent lõpus tuli sisse muidu ilusale ringile paar eksimust ja parima eestlanna ring jäi +1 peale päeva lõpuks, mis andis 14. koha jagamise.
Liigume naistega kaasa teise päeva, kus tulemused seekord ei paranenud ja päeva parimateks jäid -5 teinud soomlased Blomroos ja Laine. Neist esimene kerkis ka kolmandat kohta jagama ja kolmanda ringi liidergruppi. Ja kui iga spetsialist teadmata toimunut arvaks, et seda tegi ta noore tšehhitar arvelt, siis paraku nii ei ole. Liidergrupist kukkus välja hoopis Missy Gannon. Juhtis peale teist Salonen -10, teine Jurčíková -8 ja kolmandat kohta jagasid Hansen, Steen ja Gannon -6 tulemusega. Parimad eestlased olid Tätte +4 ja Allsalu +6 tulemusega.
Kolmandat päeva kutsutakse discgolfi sünnimaal „moving day“ ehk see on aeg, kus kogenud mängijad võtavad jalad kõhu alt välja ja hakkavad tabelis ülespoole liikuma. Think again! Ehk et see meie võistluse puhul küll paika ei pea – edetabel kolmanda päeva lõppedes oli Jurčíková -12, Salonen -12 ja Julia Fors -11. 14-aastane rootslanna Fors mängis -8 ringi ja tõusis otse kõige teravamasse heitlusse võidu ja poodiumi peale. Neljandat kohta jagasid kogenud Laine, Steen ja Gannon. Parimaks eestlaseks oli tõusnud +6 peal olev Kaidi Allsalu. Kuna viimasele ringile sai vaid 28 parimat, siis selle au pälvisid veel Keiti Tätte ja Anneli Tõugjas-Männiste.
Pühapäev oli meistri kroonimise päev ja vahed olid väikesed ehk kõike võis juhtuda. Eveliina Salonen siiski alustas mängu nii, et päris kõike juhtuda ei saa – esimene pool rajast läbis ta -6 tulemusega ehk ehitas väga korraliku vahe sisse noorte konkurentidega ja võttis ära lootuse kogenud tagaajajatelt. Ja siis raja keskel, kui kõik tundus võitja osas üsna selge, kui just Eveliina ise ei hakka eksima ärkas Julia Fors. Rootslanna tegi kaheksandalt rajalt kuni viieteistkümnendani omakorda kuus birdiet ja kaks pari ja sai vahe kolme viske peale. Ja peamiselt selle arvelt, et Eveliina ei eksinud ise kordagi.
Kõik need putid , mida oleme näinud tal aastate jooksul korvi mitte jäävat – need oli unustatud. Ja pealtvaatajates tekkis lootus veel põnevale lõpule, sest viimased kolm rada on ettearvamatud ja eriti siis kui Julia Fors 16. rajal viskas ilusa viskega end ringi äärele. Aga kogenud Salonen ei eksinud ja suutis end suht lihtsalt lähenemisele visata ja teise viskega oli juba selge et saab kolme kätte. Fors kahjuks ei suutnud birdiet võtta ja teoreetilised võimalused kustusid eelviimasel rajal, kus Salonen võttis kolme ja Fors nelja.
Seega European Openi FPO divisjoni võitja on soomlane Eveliina Salonen lõpptulemusega -21. Teine Julia Fors Rootsist -17 tulemusega ja kolmas Kristýna Jurčíková Tsehhist -14 tulemusega. Kusjuures see teeb poodiumi keskmiseks vanuseks kõigest 18,66 aastat! Ainsana rahadesse eestlannadest jäi lõpptulemusega +9 Kaidi Allsalu (T21).
Meeste võistluse algus oli natuke sarnane. Mehi oli rajal hulgi ja enne kui Mauri Vilmann telegrupis viimasena rajale läks oli pooltel juba võistlus läbi. Ja sarnaselt tšehhitari heale ringile oli meestes vara startinute seast tulnud -8 ring, mis püsis pikalt tabeli tipus. Sellega oli hakkama saanud Pääsküla noormees Ville Kivisilla. Läks kaua aega, kui sinna tekkis üks sarnane ring kõrvale. Selle tegi Roland Kõur, kes esimese päeva eestlaste „hole-in-one“ loetelusse oli 15. rajal ühe sellise juurde lisanud.
Need kaks noormeest juhtisid seda tabelit mõnda aega, kuni saabusid kohale Gannon Buhr ja Ricky Wysocky, kes tegid vastavalt -11 ja -10 tulemused. Wysockiga koos mänginud Albert Tamm näitas ringi jooksul mitut ilusat momenti, visates mitu korda väga kaugelt otse korvi, ent pidi siiski päeva lõpuks leppima -2 ja 24. koha jagamisega. Presidents Cupil head minekut näidanud Mauri Villmann ei saanud oma mängu paraku käima ja lõpetas +2 tulemusega. Teistest eestlastest oli Maico Rimmel -3 ringiga heal löögi positsioonil ja maailmameister Taaniel Mehine oli ka -1 peal.
Teine ring reedel oli kõigi eestlastest poolehoidjate maiuspala. Kaks meie noort meest koos maailma suurimate legendidega koos telegrupis rajale asumas. Olles ise vaadanud naiste ringi ja siis pidanud taanduma töölaua taha vaatama Disc Golf Networki ülekannet ei saanud ma end tagasi hoida ja pidin hakkama Esa-Pekkale ja Brianile kirjutama infot Ville kohta, sest seda lihtsalt polnud meestel ja isegi Nate oli kuskilt saanud teada, et Villel on kõva jalgpalli taust. Õnneks Esa-Pekka hoiab fesarit lahti ja nii jõudis info tuhandete vaatajateni. Ja Ville ise rajal ei hoidnud tagasi – esimese ja kuuenda raja konservatiivne mängustiil kahjuks maksis kätte, aga hiilgavaid viskeid, mida Gannon Buhr hiljem Jomezi podcasti kommenteerides kiitis – neid oli hulgi. Ja siis see putt kaheksandal korvil – kes pole näinud, vaadake üle. See oli laivis juba uskumatu ja siis aegluubis veel enam. Ei Brian ega Gannon polnud elus midagi sellist näinud ja Gannoni jaoks oli see hetk, mis talle igaveseks meelde jääb.
Samal ajal mängis ka Roland soliidselt, võttes vahepeal neli rada järjest birdie ja kuigi kaks legendi ei eksinud alguses üldse, siis meie poisid tabelis oluliselt langenud ei olnud. Ring lõpp osutus aga raskeks Wysockile ja Buhr sai natuke eest ära ja teiseks oli samal ajal tõusnud rajarekordi -12 tulemusega soomlane Teemu Lampainen. Mees, kes Soomes on alati tippkonkurentsis ja selline 6.-8. kohal soomlaste tabelis. Tundub, et Rockstar 4.0 rada talle sobis. Päeva lõpuks Buhr -19, Lampainen -18, Wysocky -16 ja neljandana lõpetas -13 tulemusega Calvin Heimburg. Eesti duo aga sai järgmisesse gruppi kolmandaks päevaks – Ville -12 ja Roland -10 olles viies ja kaheksas. Albert Tamm oli tõusnud -3 ringiga 20. kohale ja „miinuses“ olid ka Rimmel (-3) ja Villmann (-2).
Kolmas päev ja Gannon Buhr näitas kõigile, miks see päev on „moving day“. Korrates -12 rajarekordit lõpetas Buhr 9-viskelise eduga teise koha ees, kelleks oli Ricky Wysocky -22 peal. Heimburg –21 ja Lampainen -20 oli esinelik, kes juba olid teistelt selgelt eest ära tõmmanud. Parimaks eestlaseks aga oli suurepärase -10 ringi toel tõusnud Mauri Villmann, olles platseerunud üheksandale kohale. Kõur -9, Tamm ja Kivisilla -6 ja Rimmel -3 olid kõik endiselt kolmekümne parima hulgas. Ja seda sa tahad olla enne viimast ringi, sest kaks olulist numbrit on 64 ehk palju saab viimast ringi mehi mängima ja 45 ehk paljud saavad rahaliselt premeeritud hea mängu eest. Ja seda silmas pidades saame ära märkida Mathias Villota, kes pidi tegema -5 ringi et viimasena mahtuda neljandale ringile peale.
Viimasel ringil võitja osas ei pidanuks kahtlusi olema. Aga isegi Gannon Buhril on närvid ja kui Wysocki hakkas pikki putte igalt poolt sisse panema, siis tekkis korraks isegi lootust. Aga lõpuks kahanes üheksa viskeline edu siiski vaid nelja peale, mis endiselt on kindel võit. Gannon Buhr -36 tulemusega European Openi kahekordne järjestikune võitja ja kindel teine -10 ringiga ja -32 tulemusega Ricky Wysocky. Kolmanda koha peale peeti korralik lahing. Lõpuks jäid seda jagama Gavin Babckock ja Teemu Lampainen kogutulemusega -23, samal ajal kui -22 peale jäid Eagle McMahon ja Calvn Heimburg. Mauri Villmann jäi -15 tulemusega jagama Niklas Anttilaga üheksandat kohta. Ilusa -7 ringi toel tõusis 16 kohale Maico Rimmel. Rahadesse jäid ka Albert Tamm (T28) ja Roland Kõur (T28) tulemusega -5 ning Ville Kivisilla (39) tulemusega -2.
Mida öelda kokkuvõtteks? Ideaalsed ilmaolud – soe ja päiksepaisteline ning ka tuult oli piisavalt. Ideaalne ringi raskustase – parimate tulemused jäid täpselt sinna, kuhu nad jääma peaksid. Ütles ka Buhr meie ülekandepoistele Dvinjaninov-Tibar antud intervjuus, et rada oli kõige parem ja väljakutsuvaim seni. Suurepärane korraldus, arvestades pealtvaataja positsiooni. Pole mingit kahtlust, et endiselt on sellisel kujul Lauluväljakul discgolfi jälgimine maailma parim laiv jälgimise versioon. Saame olla uhked, et meil on selline üritus ja asukoht selle jaoks. Tuleval aastal öeldi ka DGN kommentaatorite poolt välja, et võistlus toimub Kadrioru pargis, sest vaja ju testida 2029. aasta Maailmameistrivõistluste teist rada. Ootame huviga!
Rainer Lipand
