Et suve hakul liitunute nimed ja näod päris võõraks ning varjatuks ei jääks, siis andsime neile võimaluse end veidi tutvustada ning rääkida discgolfist, EDGL-ist ning sellest, kes nad väljaspool discgolfi on.
Kuidas leidsid tee discgolfini?
Roger: Discgolfi mõttes olen ma “koroonabeebi” – 2020. aasta suvekuudel võtsin esimest korda kettad kätte selle mõttega, et võikski hakata seda spordiala proovima. Kutsusin hea sõbra kampa ning hakkasime Männiku ja Järve radasid paar korda nädalas külastama. Kuna sporditaustast tingituna oli liikumisvajadus suur, siis sobitus discgolf hästi mu portfooliosse ja nii see alguse saigi.
Siiri: Esimene kokkupuude discgolfiga oli vast umbes viis aastat tagasi. Ostsin Prismast algajate komplekti ja läksin sõpradega kaasa. Õnneks huvi asja vastu süvenes nii mul endal kui neil ning mängimas käimisest sai paras harjumus, mis nüüdseks on jõudnud ka võistlustel käimiseni.
Sinu toredaim mälestus discgolfiga seoses?
Roger: Üht on keeruline välja tuua. Esimene kohtumine ja autogrammi võtmine Paul McBethilt on kindlasti tore mälestus, aga kuna ma toodan võrdlemisi aktiivselt discgolfiga seonduvat sisu TikTokis ja veidi ka YouTube’is (mine otsi @RodzDiscgolf üles), siis on alati positiivselt üllatav kui keegi astub juurde ja soovib juttu rääkida või positiivse sõnaga julgustab edasi videoid tegema.
Siiri: Kuna ma oma esimest holarit veel ootan, siis arvan, et sellesuvine Elwa Challenge’i FA2 divisjoni võit on küll toredaima mälestuse tiitlit väärt. Kuigi üht-teist jäi rajale, siis olen rahul, et suutsin kolm päeva hoida stabiilselt mängu ning mitte lasta iseendal ega teistel seda mõjutada.
Kuidas leidsid tee EDGL-i?
Roger: Eks see paras juhuste kokkulangemine oli. Selle aasta alguses koondati mind riigiametist ning olin pea pool aastat töötu (loe: vabakutseline) ning mõtlesin endamisi, et tahaks lisaks võrkpallile veel kuskil spordiga seonduvalt panustada. Kevadel korraldasin Läänemaal Snäp! etappi ja peale seda jäime koostöö osas EDGL-iga mõtteid vahetama . Nüüd on hea võimalus hobi ja töö ühildada! Kes soovib oma ettevõttele toredat discgolfiõhtut, andke märku!
Siiri: Märkasin internetiavarustes töökuulutust ning mõtlesin, et see on äge võimalus töö ja hobi ühendada. Kuidagi jäi see mõte kuklasse närima ja mõtlesin, et peab ära proovima. Ühest kandideerimisvoorust sai teine ja lõppeks sain ühel päeval Hristolt kõne, kus ta seda kohta mulle pakkus. Otsisin mõnda aega juba lisaväljundit ning tundsin, et see on mu jaoks võimalus midagi uut teha, ilma et peaksin täiesti uut eriala hakkama omandama.
Mis eesmärgiga tulid EDGL-i tööle?
Roger: Eesmärke on kaks – panustada kiiresti arenevasse spordialasse, mis mu suvekuud enda alla hõlmab juba niikuinii, ning tutvustada discgolfi võimalikult paljudele inimestele/ettevõtetele, et meie harrastajate arv Eestis kasvaks veelgi.
Siiri: Näen siin võimalust aidata kaasa spordiala arengule Eestis – hoida juba olemasolevaid mängijaid ning püüda jõuda uute mängijateni. Hindan puhast, selget ja kiiret kommunikatsiooni ning kui saan selles vallas kaasa aidata, siis on mul hea meel. Lisaks näen, et meie discikultuuris on potentsiaali ja huvi uute võimaluste järele, eriti noorte ja naiste seas ja püüan kaasa aidata, et need sihtgrupid saaks toetatud.
Mis on sinu jaoks praegu Eesti discgolfi tugevus?
Roger: Peale European Disc Golf Festivali võib igal juhul öelda, et maailmatasemel sündmuskorraldus. 2025. aasta Major tuleb kindlasti suurejooneline ja vaatemänguline. Loodan, et kõik need 40 000+ harrastajat, kes meil Eestis kettaid lennutavad, tulevad kohale ka. Sellele lisaks näen, et meie tugevus on ka discgolfiradade arv riigi pindala suhtes (jah, Harjumaale oleks 1-2 rada vähemasti juurde vaja, aga kui see välja jätta) – harrastajatel ja edasijõudnutel on võimalik igas Eesti otsas suviti iga päev nädalamängudel käia ning alustajatel on kindlasti kodu lähedal mõni rada, kus oma discgolfi pisikut rakendusse panna.
Siiri: Meie mängijad ja kogukond. Nii harrastajate kui professionaalide tasemel on tegemist maailmaägedate inimestega, kes üksteist toetavad ja kokku hoiavad. Äge on vaadata, kuidas lisaks maailmatasemel sündmustele (European Disc Golf Festival) ka kohalikumal tasandil (maakondades, linnades) ägedaid üritusi korraldatakse ja võimalikult paljudele mängijatele võimalusi antakse.
Mis arvad, mis Eesti discgolfi järgmisel hooajal ees ootab?
Roger: Loodan, et suurem noorte osavõtt nädalamängudest, karikasarjast, meistrikatest. Snäp! annab sellele tõuke ja treenerite pealekasv samamoodi. Tänu Majori korraldusele saame kindlasti ka palju rahvusvahelist tähelepanu taaskord nii sportlastelt kui spordiarmastajatelt üle maailma. Kui sinna otsa panna rohkemate eestlaste võistlemine teisel pool suurt lompi ja ehk ka rohkem top10 tulemusi meeste seast, siis oleks mõnusalt plahvatuslik hüpe spordiala populaarsuse kasvus meil siin kodumaal. See loob hea pinnase pikaajaliste partnerluslepete loomiseks suurte ettevõtetega, rahastamaks EDGL-i kui arenevat organisatsiooni.
Siiri: Palju edasiminekuid ja palju kordaminekuid. Arvan, et nii rahvusvahelisel kui kodumaisel tasandil on Eesti discgolfi ees ootamas põnevad ajad ning suured saavutused. Ja ma põnevusega ootan, mida ägedat meie järelkasv korraldama hakkab!
Kes oled väljaspool discgolfi?
Roger: Õhtujuht ja Pulmaisa hetkel peamiselt. Pole olemas sündmust, mida ma ära ei juhiks. Poliitilisest debatist kuni suure galaõhtuni. Sellele lisaks olen viimased paar aastat ka võrkpallitreenerina toimetanud (EKR3 on omandamisel) ja ise ca 15 aastat palli üle võrgu toksinud rahvaliiga kõikidel tasemetel. Mõned korrad kuus olen tegev ka koolitajana (peamiselt noortekollektiivid, kuna olen 12 aastat noorsootöös toimetanud) aga võin ka tagasihoidlikule inimesele avaliku esinemise ABC selgeks teha. Kuna mu kodukoha, Haapsalu, käekäik on mulle samuti oluline, siis toimetan siin ka linnavolikogu liikmena. Pane siia juurde sotsiaalmeedias toimetamine, aeg-ajalt sündmuste korraldamine ja padelimäng – ongi ööpäevas tunnid otsas.
Siiri: Väljaspool discgolfi toimetan haridusvallas. Aitan igapäevaselt õpetajatel ja õpilastel digimaailmas orienteeruda ja leida viise, kuidas tänases infoühiskonnas edukalt ja efektiivselt toime tulla. Tööväliselt püüan hoida vaimset ja füüsilist tasakaalu – hoian tegevuses nii aju kui keha.
Fotod: Mauri Levandi
Lemmikketas kotis – ilma Zone’ita ei saa. Hetkel Z Flx plastikust, aga Brodie Crystal Flx oli mitu aastat kindel sõber. Kui aga vaja miskit, mis 100m otse lendaks, siis peaaegu from day 1 minu kotis olnud, Eesti oma, Disctroyer Stork medium plastikust. Kuld.
Lemmikrada – pole. Mul nii mõnigi rada veel Eestis avastamata. Küll aga Mäetaguse on alati selline rada, mida võistluste eel ootan elevusega, aga võistluste järel.. noh läks nagu ikka
Kolm sõna, mis sinu mängu kirjeldavad – vorm on kõikuv
Lemmikketas kotis – DD Fuzion Orbit Escape – sellele kettale saan alati loota! Kui teiste ketaste lennujoon on võib-olla ajas mu jaoks rohkem muutunud, siis Escape on oma stabiilsust mu jaoks tõestanud.
Lemmikrada – praegu pigem naudin pikemaid ja avatumaid radu, Lõuna-Eestis on Elva rada kindlasti selline, kuhu lähen hea meelega mängima.
Kolm sõna, mis sinu mängu kirjeldavad – õpin, arenen, naudin
