Kes on treener?
Spordiseaduse järgi peab treener tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse ning jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. Seda osa treeneri tööst toetab üldainete koolituse läbimine.
Üldained käsitlevad muu hulgas anatoomiat ja keha arengut aga ka erievaid treeningu tüüpe, mis võivad erinevates vanuseastmetes olla toetavad või hoopis kahjulikud. Veel saab koolituselt hea ülevaate pedagoogilistest võtetest, mis abistavad individuaalselt sobiva treeningplaani koostamisel.
Treener on spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
Ülevaate Eesti treeneritest annab spordiregister.
Mida tähendavad treenerite tasemed?
Eestis on võimalik omandada treeneri kutse kuuel tasemel:
- EKR 3 – abitreener;
- EKR 4 – nooremtreener;
- EKR 5 – treener;
- EKR 6 – vanemtreener;
- EKR 7 – meistertreener;
- EKR 8 – eliittreener
ning need vastavad Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele 3-8.
Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR) on kaheksatasemeline ning iga tase kirjeldab nõudeid teadmistele ja oskustele, mis peavad olema omandatud. Seejuures on kutsetasemed võrreldavad haridustasemetega ning mõlemad on ühtses ning rahvusvaheliselt võrreldavas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus (EQF).
Kutse omandamine
Kutse omandamiseks on vaja läbida spordi üldained, erialakoolitus ja esmaabikooolitus.
Üldainete koolitusi pakuvad ülikoolid ning kursuste info võib leida sport.ee lehelt. Erialakoolitusi korraldavad spordialaliidud ning need toimuvad vastava spordiala kutsestandardi alusel.
Kehtiv discgolfi treenerite koolitamise kutsestandard katab tasemeid 3-5 ning olemasolev õppematerjal 3. taset. Erialakursusel osalemiseks leiab asjakohast infot EDGLi vastavalt lehelt “Treenerid”.
Eestis on õigus treeneritele kutse andmiseks Eesti Olümpiakomiteel. Kutse andmise otsustab EOK treenerite kutsekomisjon, kuhu kuuluvad 13. jaanuar 2023 seisuga:
- Kristjan Port, esimees;
- Jaak Salumets;
- Martin Mooses;
- Priit Kaasik;
- Kaarel Zilmer;
- Toomas Tõnise.
Igapäevaselt tegeleb treenerikutse, treenerite koolituse jm küsimustega EOK sihtasutus, Spordikoolituse ja -Teabe SA. Info: Liisa Roos – liisa@spordiinfo.ee.
Kutseandmise korraldamiseks on EOK moodustanud koostöös spordialaliitudega vastava spordiala treenerite hindamiskomisjonid. Discgolfi treenerite hindamiskomisjoni kuuluvad:
- Raimo Kimmel, esimees;
- Piret Orgusaar;
- Margo Peters;
- Timo Juursalu.
Hindamiskomisjonid kontrollivad taotleja vastavust nõuetele, korraldavad kutseeksameid, erialast õppekava arendust, taseme- ja täiendõpet. Hindamiskomisjoni esindaja: Silja Madison – kursus@edgl.ee.
Eeldused kutsetaseme omandamiseks
Ilma sobiva kõrghariduseta on alates 4. tasemest kutse omandamise eelduseks omandatud eelnev tase koos erialase töökogemusega. Seetõttu ei ole võimalik omandada mitu taset korraga. Kutsetunnistus kehtib üldreeglina neli aastat.
| Tase | Eeldused |
|---|---|
| EKR 3 | Vanus vähemalt 18 aastat. Abitreeneri ehk tase 3 koolituse läbimine spordi üldainetes mahus 30 tundi ja spetsialiseerumise erialal vähemalt 30 tundi. Kehtiva esmaabi baaskoolituse (16 tundi) või esmaabi täiendkoolituse (6 tundi) läbimine. Soovitavalt keskharidus ja spordiala harrastuse kogemus. |
| EKR 4 | Keskharidus. Abitreeneri ehk tase 3 kutse omamine. Nooremtreeneri ehk tase 4 tasemekoolituse läbimine spordi üldainetes mahus 50 tundi ja spetsialiseerumise erialal vähemalt 50 tundi. Kehtiva esmaabi baaskoolituse (16 tundi) või esmaabi täiendkoolituse (6 tundi) läbimine. Vähemalt 1-aastane erialane töökogemus abitreeneri, tase 3 kutsetasemel. |
| Alternatiivselt Kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus. Täiendkoolitus spetsialiseerumise erialal viimase 4 aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses, mis ei ole olnud aluseks varasemate kutseandmiste otsustamisel. Kehtiva esmaabi baaskoolituse (16 tundi) või esmaabi täiendkoolituse (6 tundi) läbimine. |
|
| EKR 5 | Keskharidus. Nooremtreeneri ehk tase 4 kutse omamine. Treeneri ehk tase 5 tasemekoolitus läbimine spordi üldainetes mahus 70 tundi ja spetsialiseerumise erialal vähemalt 70 tundi. Kehtiva esmaabi baaskoolituse (16 tundi) või esmaabi täiendkoolituse (6 tundi) läbimine. Vähemalt 3-aastane erialane töökogemus abitreeneri ja nooremtreeneri kutsetasemel kokku. |
| Alternatiivselt Viimase 5 aasta jooksul omandatud kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus. Erialane täiendkoolitus spetsialiseerumise erialal viimase 4 aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses, mis ei ole olnud aluseks varasemate kutseandmiste otsustamisel. Kehtiva esmaabi baaskoolituse (16 tundi) või esmaabi täiendkoolituse (6 tundi) läbimine. Vähemalt 1-aastane erialane töökogemus viimasel 4 aasta jooksul. või Kuus ja enam aastat tagasi omandatud kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus. Erialane täiendkoolitus spetsialiseerumise erialal viimase 4 aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses, mis ei ole olnud aluseks varasemate kutseandmiste otsustamisel. Kehtiva esmaabi baaskoolituse (16 tundi) või esmaabi täiendkoolituse (6 tundi) läbimine. Vähemalt 5-aastane erialane töökogemus viimase 8 aasta jooksul. |
Treeneri palk
Rahvusvahelised eksperdid on ühiselt nõustunud, et arvestatav treeneripädevus algab 5. tasemest, mil on omandatud piisavalt teadmisi ja praktilist kogemust. Seega on tööjõukulude toetuse saamise aluseks 5. ja kõrgema kehtiva kutsetasemega treenerid.
Treenerite tööjõukulude katmise toetuse saajateks on spordialaliidud, spordiklubid ja spordikoolid, kes on treeneritele tööandjateks ja kus laste ja noorte treeningrühmi juhendavad 5. ja kõrgema kehtiva kutsetasemega treenerid. Muu hulgas käsitletakse spordis üldreeglina juunioride võistlusklasside vanusepiirina 23-aastaseid noorsportlasi.
2023. aastaks on arvestanud ühe täiskoormusega töötava treeneri (24 akadeemilist tundi nädalas) tööjõukuluks ühes kuus 1873,20 eurot ja sellest tulenevaks brutotasuks 1400 eurot.
Sellise koormusega töötava treeneri tööjõukulust on riigipoolne toetus kuus 936,60 eurot (50 %) ja tööandjapoolne omarahastamine kuus 936,60 eurot (50%).
