“Aktuaalses kaameras” 23. mail võeti fookusesse jätkuv discgolfi populaarsuse tõus, aga ka radade nappusest tingitud ülerahvastatuse probleem Tallinnas. Samas on Eesti radade rohkuse poolest mängija kohta maailma arvestuses kolmandal kohal.
Küsimus on proportsioonides. Alaliidu kodulehe statistikale toetudes on pea 75% selle külastajatest Tallinnast. Radasid on seal aga neli ning ka vähem range lähenemisega leiab neid pooletunnise sõidu kauguselt vaid mõniteist kogu Eesti 212 rajast. Olgu lähenemine range või leebe, viitab võrdlus ebaproportsionaalsele mängijate ja radade arvu suhtele.
Tegemist ei ole siiski discgolfi kogukonna möödapanekuga radade planeerimisel, vaid piirkondliku eripäraga, kus ulatuslik muutus elanikkonna tevrisespordi harjumustes on märkamata jäänud. Nagu tõdesid uudisloo tarbeks intervueeritud harrastajad, on Tallinna linnas nii mõnigi rada ka suletud ning kahe muutuja erisuunaline trend murettekitav.
Eesti Discgolfi Liidu president Timo Juursalu tõdeb, et probleem on olemas ning loodab, et kohalikud omavalitsused hoiavad enda valduses olevatele maa-aladele rakendust otsides mõtteis ka discgolfi. “Oleme valmis tegema koostööd ja aitama planeerida, et Tallinna ümbrusse discgolfiparke juurde luua. Ideaalis võiks neid olla mitu ja erineva suunitlusega, see tähendab, et võiks olla nii metsaradu kui suuri avatud parke, mis aitaks sportlastel erinevaid oskusi lihvida,” täpsustas ta.
Heal tasemel discgolfiparkide loomine keskuste vahetuslähedusse on oluline mõttekoht, sest tooks endaga kaasa suure külastatavuse ja sellega ka täiendava sissetuleku kohalikele ettevõtetele.
