Kuidas leidsid tee discgolfini?
Discgolfini jõudsin nii, et kui ma olin umbes 5-aastane, siis mu isa käis niisama mängimas ja tahtsin isaga koos olla. Ja siis mängisime ja nüüdseks olengi mänginud umbes 5 aastat.
Millisel hetkel sai mängimisest ja harrastamisest võistlemine? Mäletad sa oma esimest nädalamängu või võistlust, kus sa käisid?
Jaa, ikka mäletan. Päris esimene nädalamäng oli Roosi discgolfi pargis, olin siis kas 7- või 8-aastane. Ei, isegi 6-aastane, sest siis ma käisin veel lasteaias. Plusse tuli väga palju, aga kuskilt mõne pari sain ka ikka.
Mis sulle discgolfi juures kõige rohkem meeldib?
Mulle meeldib väga sõpradega koos olemine – nende visete vaatamine, enda mängu mängimine. Kõik see kokku. See on lihtsalt nii äge.
Oled sa endale uusi sõpru ka leidnud disciradadelt?
Muidugi olen. Nii natuke vanemaid kui endavanuseid.
Nädalamängudel mängid sa tihti reitingupõhises klassis, täiskasvanud mängumeeste vastu, kuidas tunne on?
See on minu jaoks väga uhke tunne. Väga teistsugune, mulle meeldib. Reitingupõhises meeste omas rohkem konkurentsi ja siis õpid natuke tugevamatelt. Juuniorites on ka muidugi konkurentsi. Eks mõlemal ole omad eelised.
Mida sa discgolfarina enda tugevuseks pead?
Ameerikas mängides kindlasti eeskäsi. Sealsed juuniorid näiteks väga vähe viskasid eeskätt. Kodused mängijad mängivad seda natuke rohkem.
View this post on Instagram
Selleaastane juuniorite MM, mis oli sinu jaoks teine juuniorite MM – millise eesmärgiga sa sel aastal läksid?
Mu eesmärk oli teha võistlusringid üle enda PDGA reitingu ja saada vähemalt finaali, ehk siis jõuda nelja parima mängija hulka ja mängida viimasel päeval üheksakorvilist finaalringi. Ja kõik läks eesmärgipäraselt.
Kas mingil hetkel enne lõppu juba tundsid ka, et nüüd on võit taskus?
See juhtus pigem ikkagi eelviimasel ringil.
Kuidas sa kirjeldaksid juuniorite MM-i?
Eelmise aastaga võrreldes kohati teistsugune. Rajad olid näiteks raskemad, aga konkurents jällegi üsna sama. Ja üldiselt oli täitsa hästi korraldatud ka.
Kas tunned, et midagi ebaõnnestus selleaastasel juuniorite MM-il?
Võib-olla läksin finaalpäeval natuke liiga kindlalt vastu eelviimasele ja viimasele ringile. Need ringid ei tulnud mängu mõttes just parimad ja ilmselt ei andnud endast kõike.
Kas närv oli ka sees?
Närv oli ainult esimesel ja teisel ringil. Pärast oli juba toredam. Viimast putti tehes samuti käsi enam ei värisenud.
Kuidas sul üldse võistlustel käies närviga on?
Suurematel võistlustel ikka tuleb närv sisse, aga kodusemad ja pisemad mängud, näiteks nädalamängud, seal on juba tuttavam ja rahulikum keskkond.
Mida sa discialaselt enda suurimaks saavutuseks pead?
Ma arvan, et see juuniorite MM-i tiitel ikkagi. Võitsin seal sel aastal kõik, mis võita tahtsin.
Oled sa mõelnud, kas tahaksid ka järgmisel aastal minna?
Järgmisel aastal pigem mitte. Olen siis vanemas klassis ja jutud liikusid, et rajad pidid igavamad olema. Nii et jah, pigem mitte. Aga mingite aastate pärast kui olen ise ka natuke vanem, siis võib-olla täitsa läheks uuesti.
Foto: Justin Anderson
Kas discgolf on sinuvanuste seas populaarne või pigem mitte?
Tundub, et on – olen paljude endavanustega mängides kokku puutunud ja neid ikka on. Aga oma klassist olen jällegi pigem ainus, kes sellega tõsisemalt tegeleb. Mõni võib-olla vahepeal niisama loopimas käib, aga võistlemas eriti mitte.
Miks see võiks nii olla, oskad aimata? Miks pole discgolf nii populaarne kui näiteks jalka?
Eks see oleneb ilmselt sellest, millal discgolf popiks sai. Jalka on kogu aeg populaarne olnud ja võib-olla sellega saigi noortel mingil hetkel alustatud ja nüüd sellega tegelevadki. Äkki 10 aasta pärast on discgolf lahedam kui jalka.
Osalesid sel aastal ka koolinoorte võistlustel Snäp!, võitsid oma vanuseklassi. Kuidas see kogemus sinu jaoks oli?
Läksin ka Snäp! võistlusele ikkagi endast parimat andma ja sellega koos tuli see, mis tahtsin ehk oma divisjoni võit.
Eesti discgolfile ja noortele mõeldes, kas selline üritus nagu Snäp! on üldse vajalik ja oluline?
Ma arvan, et Snäp! on ikkagi vajalik ja oluline. See annab noortele kogemusi juurde ja võib-olla hakkab discgolf neile meeldima. Ja siis ongi meil nooremaid mängijaid rohkem ja saan rohkem konkurente endale.
Kuidas sa juuniormängijana end Eesti discgolfimaastikul tunned? On sul piisavalt võimalusi ja konkurentsi?
Mu meelest on Eesti nii palju väike riik, et radade mõttes on kõik suurepärane. Neid on siia piisavalt palju tekkinud ka. Võistluste mõttes ehk võiks olla erinevatel mängudel juuniorite divisjone, aga mulle sobib kõik.
Muudaksid sa midagi Eesti discgolfi juures?
Pigem vist ei muudaks midagi. Võib-olla ainult püüaks mõnda ägedat rada natuke rohkem hooldada, mis praegu tähelepanuta on.
Foto: Ivo Kraus
Milline on Taaniel väljaspool discgolfi?
Sügisest kevadeni tegelen sulgpalliga ja käin koolis. Koolis liikumistunni üle küll rõõmustan, aga pigem ootan tehnoloogiatunde.
Kus sa tahaksid 10 aasta pärast olla?
Tahaksin kindlasti välismaal võistelda, nii Euroopas kui Ameerikas. Igal pool.
On sul mõni suur discialane unistus või eesmärk ka, mida täita tahaksid?
Üks suur unistus sai just teoks tehtud juuniorite MM-il, nii et nüüd pean uue mõtlema. Praegu pole veel seda välja mõelnud.
Kui mõni noor tahaks discgolfi proovida, siis mis nõu sa talle annaksid?
Ma ütleksin, et olge rajal positiivsed, mõelge asju läbi ja ärge kiirustage. Ning kindlasti nautige!
Ketas: Discmania CD2
Rada: Elva ja Annikoru
Mängija: Eestist Mauri Villmann, USA Innova mängijad
Unistuste neljane mängugrupp: Taaniel Mehine, Paul McBeth, Ricky Wisocky, Gannon Buhr
