Tallinn on valitud Euroopa Spordipealinnaks 2025. ACES of Europe juhatuse liikme Johannes André de Jeu sõnul on Euroopa Spordipealinna tiitli omistamine esmalt tunnustuseks ja auhinnaks linnale, kel on silmapaistev spordikorraldus ja väärib esiletõstmist üleeuroopaliselt. Tallinn esitas 2022. aasta kevadel taotluse kui sporti arendav, panustav ja tervislikku ja aktiivset elustiili väärtustav linn. Kahjuks on linnas aga kehvad lood Eesti ühe populaarseima liikumisspordi, discgolfiga.
Veel eelmisel nädalal oli Tallinnas täpselt üks (1) täismahus ehk 18 korviga discgolfirada. Täna pole enam sedagi. Miks? Sest juba mitmendat korda sel aastal käidi Järve discgolfipargis vandaalitsemas. Lõhuti ja varastati korve, rajakaardid eemaldati, nende asemele joonistati.. noh, võite ise pakkuda, millist kehaosa.
Järve discgolfipargi hävitamine ei mõjuta mitte ainult praeguseid mängijaid, vaid ka tulevasi põlvkondi. Eesti Discgolfi Liit (EDGL) on muuhulgas võtnud oma südameasjaks spordiala populariseerimise ka koolinoorte seas, lükates käima võistlussarja Snäp!, mille üks etapp pidi toimuma sel nädalal just Järve discgolfipargis. Õnneks on liidus ettevõtlikud ja lahendustele orienteeritud inimesed, kes viivad kolmapäeval ajutised korvid kohale ja võistlus saab korraldatud. Aga mis saab edasi? Kus saavad harjutada meie järgmised Kristin Tattarid ja Albert Tammed?
Tallinnas ja selle lähiradadel, Kurnas, Järvel ja Männikul, mängiti möödunud aastal üle 40 000 ringi discgolfi (Disc Golf Metrixi statistika). Kuhu need mängijad nüüd lähevad? Kas vabas õhus liikumise ja sportimise asemel vandaalitsema, sest nende hobide harrastamise võimalus hävitati?
Eesti Discgolfi Liidu peasekretäri Hristo Neilandi sõnul on tegemist nii mõistusevastase teoga, et seda on raske kommenteerida. “On selge, et Järve rada on Tallinna harrastajatele hädavajalik ja igal juhul teeme EDGL-i poolt kõik mis saame, et Järve rada mitte ainult taastada, vaid teha ta veel parem kui varem. Juba käivad tööd PRO raja uue disainiga avamiseks ja puuetega inimestele ligipääsetava raja loomiseks.”
Neiland rõhutab, et vajalik on ka kogukonna abi ja tugi. “Kui kellelgi on infot, mis aitaks vandaalid tabada või ideid, kuidas parki paremini kaitsta, siis see on kõik väga teretulnud,” võtab ta olukorra kokku. Ja kui mõni ettevõtja, ettevõte või niisama hea inimene tunneb, et soovib Järve discgolfipargile uue elu puhumisele õla alla panna, siis EDGL on ka neile pakkumistele avatud.
Ometi on lootust. Näiteks on Tallinna linn Euroopa Discgolfi Festivali suurtoetaja. Tänu linna toele saab Lauluväljakul näha discgolfimaailma tippe, sealhulgas ka valitsevaid maailmameistreid Kristin Tattarit ja Isaac Robinsoni. Ja nüüd on Tallinnas uus võimuliit. Kas üheskoos jõuame selleni, et discgolfi harrastamine oleks kõigile ligipääsetav ja turvaline? Olgu see meie ühine eesmärk ja püüdlus, et järgnevate aastate jooksul saaksime tõeliselt öelda, et Tallinn on spordi- ja discgolfipealinn, kus kõigil on võimalus mängida ja liikuda.
Tallinna discgolfikogukond ei oota lubadusi, vaid tegusid. Ja tegutseb ka ise, sest discgolf on rohkemat kui lihtsalt mäng – see on kogukonna, tervise ja aktiivse eluviisi sümbol.
