Täna saan kajastada Vilniuses, Tiimide Maailmameistrivõistlustel, toimunut. Eestit esindas nii Open kui ka Master divisjonide tiimid ja alustame siis Open sarjast.
MPO ja FPO tiimis pidi olema minimaalselt neli mees ja kaks naist ja paljudel oli ka varud igaks juhuks kaasa võetud. Meil oli tiimis Maico Rimmel(MPO1), Mathias Villota(MPO2), Roland Kõur(MPO3) ja Björn Marrandi(MPO4) ning Keiti Tätte(FPO1) ja Kaidi Allsalu(FPO2). Iga võistkond pidi siis üles andma oma liikmed tähistatuna sellisel kujul nagu sulgudes näha, et alati mängisid üksteise vastu just vastavad tähistused. Rajal korraga pidi olema kuus mängijat neljas vastasseisus, milles kaks on üksikmängud ja kaks on paarismängud. Millised üksikmängud ja millised paarid oli igas voorus erinev. Ja ei mängita kindlat arvu radasi vaid kaks ja pool tundi ning kui aeg kukub, siis mängitakse käsil olev rada lõpuni ja ongi läbi. Välja arvatud juhul kui vahe on üks punkt või seis on viigis. Siis mängitakse alati üks lisarada veel.
Võistlus toimus kaheksa ringisena, millest esimesed kuus ringi olid šveitsi süsteemis peetud vastasseisud selgitamaks neli parimat, kes seitsmendas roundis mängivad poolfinaalis. Ja ka kõik teised mängisid viimases kahes voorus endale kohad välja. Eesti Open võistkond oli võistluse kõrgeima asetusega ja sai vastaseks Slovakkia esimeses voorus. Kuna igas vastasseisus on neli minimängu, siis on jagamisel neli punkti(või kaheksa oleneb kas võit on 2 või 1 punkti). Mäng lõppes 3-1 ehk kaotasime ühe minimängu neljast.
Järgmine vastane Austraalia, kellega eelmine MM olime Perthis finaalis. Nnäitasime oma jõudu võites 4-0.
Siis tuli vastu Soome, keda võis hinnata Eesti ja Norra järel tugevuselt kolmandaks võistkonnaks ja see mäng jäi viiki, sest meie FPO mängijad võitsid oma üksikmängud. Siinkohal ongi paslik öelda, et alati igas voorus oli neli erinevat mängu – Soome vastu sattus olema see, kus oli mõlemad üksikmängud FPO omad. Reeglina ikkagi üks MPO ja teine FPO ja kahest paarismängust üks oli segapaaride vaheline vastasseis.
Neljandas voorus saime vastaseks Inglismaa ja võitsime 3-1. Selles mängus kaotasime paarismängu segapaarides.
Viies voor oli juba päris oluline, sest Šveitsi süsteemi eripära on see, et väga palju võrdseid punkte tuleb ja mida lõpu poole, seda tähtsam on võite võtma Hakata. Vastu tuli vähemalt kihlveokontorite arvates teise asetusega Norra ja Eesti mängis suurepärase vooru, võites tugevat vastast 3-1. Norra pani aastaid tagasi maha plaani, et nad võtavad seda võistlust väga tõsiselt ja nende sõnul oli neil parim võistkond, mida oli võimalik välja panna ja eriti kajastus see just FPO tasemes, kus Steen ja Nesse on ikkagi maailmaklassi mängijad.
Kuues voor andis meile õnneks vastaseks Austria ja suutsime vormistada 4-0 võidu ja pääseda poolfinaali esimese asetusega. Lisaks meile pääses sinna Norra ja suurüllatajana Suurbritannia. Neljandat kohta jagas võrdsete punktidega päris mitu tiimi, aga reglemendi järgi sai selle koha Soome ja nagu ikka läheb poolfinaalis neljas esimese vastu.
Eesti-soome poolfinaal möödus sarnaselt varasemale kohtumisele, kus mäng jäi 2-2 viiki. Aga kuna tegemist oli playoff mänguga, siis edasipääseja otsustamiseks pidid mõlema võistkonna MPO1 mängijad tegema lisaraja(d). Siinkohal Soome väga tugev mängumees Nestori Tuhkanen suutis edestada meie Maico Rimmelit ja viis soomlased finaali, kus neid ootas ees kindlat mängu näidanud Norra.
Eestile jäi kolmanda koha mäng Suurbritanniaga, kellega olime samuti varem juba kohtunud. Ja kõik läks sarnaselt varasemale, kuigi paarid olid erinevad, siis kaotasime ühe segapaarismängu aga võitsime kolm ülejäänut ning võtsime päris kindlalt pronksmedali.
Kokkuvõtteks saab öelda, et väga napilt jäi puudu tiitli kaitsmisest. Norra vastu näitasime, et suudame neid võita, aga kahjuks meie põhjanaabrid jäid kahel korral alistamatuks.
Samas finaalis võitis Norra päris kindlalt Soomet ja sai maailmameistritiitli endale.
Esimest korda oli võistlustel mängus kaks tiitlit – ka Masters divisjoni jaoks oli sarnane formaat mängimisel ja Eesti asetati neljandale asetusele korraldajate poolt, ent kihlveokontorite arvates oli Soome, Eesti, USA kõik väga lähedal olema suurfavoriidid. Masters tiimides pidi siis rajal korraga olema samuti kuus mängijat neljas vastasseisus, milles kaks on üksikmängud ja kaks on paarismängud. Kolm liiget pidi olema MPO40, kaks liiget FP40 ja üks MP50 divisjonist. Meie tiimis mängisid Raimo Kimmel, Eno Juul, Priit Randes, Aimar Alesmaa, Tanel Viirmann, Kaire Tekku, Anni Eesmaa ja Triinu Orgla.
Esimene vastane oli meil Taani ja suutsime kindlalt 3,5 – 0,5 võidu võtta. Teine mäng kohe Soomega ja siin ei tule kellelegi üllatuseks, et mäng jäi viiki 2-2. Mida aga tasub ära mainida, et meie võidupunktid tulid üksikmängust täna Raimo Kimmelile ja Aimar Alesmaale, mis on väga hea näitaja, sest Master divisjonides on väga tihe konkurents ja kui Eestile pidanuks eelist otsima, siis on need meie tublide naiste kõrged reitingud. Aga meestest meil reitingu eelist tugevate tiimide vastu kindlasti ei olnud. Aga nagu me teame, siis reiting alati ei mängi.
Asu ei antud ja kolmandas voorus tuli vastu teine suurfavoriit Ameerika Ühendriigid. Ja paraku suutsid nad meid maha murda 1,5-2,5 ja see oli see voor, kus naiste üksikmängudest me ka oma punktid kätte saime.
Nüüd olime tabelis päris keskele langenud ja viimased kolm mängu tuli võtta väga tõsiselt, kui tahame poolfinaali pääseda. Vastu tulnud Prantsusmaa ei ole nõrk ja 3-1 võit oli täiesti OK, sest kaotus segapaarismängus oli meespoolena vastaseks Euroopa üks legende Sylvain Gouge.
Viienda vooru vastast, Saksamaad, oli korraldaja hinnanud reitingus kohe Eesti järel viiendana, aga meil oli vaja asja tõsiselt võtta ja võitsime kõik neli mängu ning 4-0 oli tõsiasi.
Otsustav kuues voor tõi vastaseks austraalia, keda ka kunagi ei saa alahinnata. Õnneks meie mastered seda ei teinud ja võtsid veel ühe 4-0 võidu ja kui midagi üldse saab enesekindlust tekitada, siis see.
Samal ajal mängisid vastamisi kaks siiani kaotuseta olnud võistkonda USA ja Soome ja USA võit viis Eesti teiseks ja kukutas Soome kolmandaks enne poolfinaale. Ja nagu me teame, siis teine peab mängima kolmandaga.
No vot ja siis tuleb see poolfinaal reedese päeva keskel peale hommikul mängitud kuuendat vooru. Tahaks kohe sellest pikemalt rääkida. Puhtalt statistikale ja skoorile peale vaadates.
Esimeses vastasseisus on MP50 mängijad. Raimo Kimmel vs Mikke Haaranen. Raimol suisa reitingu eelis, aga nagu teame see ei pruugi midagi tähendada. Teine üksikmängu vastasseis on FPO2 vaheline ehk anni Eesmaa vs Kirsi Kaikkonen. Ka siin meil kerge reitingu eelis.
Esimene paarismäng on raskekahurid MP40 ja FP40 esimesed asetused. Meil Aimar Alesmaa ja Kaire Tekku. Soomlastel Mika Laikko ja Hannele Määta. Kes Laikkot ei tea, siis ma võin aidata. Lisaks mitmetele Soome MP40 meistritiitlitele on mees 2024 aasta MP40 maailmameistrivõistluste teine mees. Ja siin paarides on reitingu vahe juba selgelt soomlaste kasuks.
Ja teine paarismäng on MP40 2 ja 3 asetus ehk Priit Randes ja Tanel Viirmann said vastaseks Heikki Saunaneni ja Joni luumi. Ja kaugi Saunanen on neist kahest üle 1000 reitinguga, siis Luumi sai tegelikult sealsamas 2024 Mastersite MMil top20 koha ehk ka meeletu kogemusega vana. Reitingu vahe selgelt soomlaste kasuks.
Kui uskuda PDGA-d, siis jäi Raimo kuue rajaga 0-3 taha. Aga järgmise kaheksa rajaga tõi viigi maa peale.
Kaire ja Aimar vahetasid võimsa vastasega lööke, võttes raja, kaotades raja ja enamus ringist oli kord üks ees, siis teine ees ning vahet ei tekkinud. Kuniks natuke enne lõppu suutis viigiseisult soomlaste paar võtta end kahega ette ja kell hakkas kukkuma.
Anni jäi korraks alguses taha ühega, aga siis lükkas pedaali põhja ja suutis mööda minna ja siis hoida ühest edu, kuniks nagu ütlesime – kell hakkas kukkuma. Ühene edu on ohtlik ja Anni otsustas et võtab lõpus veel paar punkti, et lisarada ei tuleks ja siit oli tulemas Eestile võit.
Teist5 paarismängu alustasid Priit ja Tanel hästi, võttes esimesel rajal kohe punkti, aga peagi vastasid soomlased kahe raja võiduga, minnes ühega ette ja siis peale kuute viigilist rada võtsid soomlased jälle kaks rajavõitu ja asusid kolmega juhtima. Kuna aega väga palju ei olnud, siis kas nüüd või mitte kunagi, tuli asuda vasturünnakule. Paraku jäi ka järgmine rada viiki.
Aega oli vast kahe raja jagu veel jäänud ja kolmega taga olles väga lootust ei ole. Või siiski. Meie paar suutis võtta 18. rajal võidu ja liikuda esimesele rajale, mis kella järgi selgelt ka viimane on, mida mängida saab. Seal suudeti võtta võit ja sundida Soome paar lisaraja mängule.
Uskumatu lugu ja tagasitulek, päästmaks koondisele viigipunkt, kui õnnestuks veel üks rajavõit saavutada väga tugevate vastase vastu.
Läheme tagasi esimesse üksikmängu juurde, kus Raimo oli suutnud viigi tagasi võidelda peale rasket algust ja kõik tundus võrdne ning mängida oli tõenäoliselt üks rada, sest kell jälle kukub. Soome mängija suutis võtta rajavõidu ja viia end ühe puntiga eduseisu. Õnneks nii või teisiti oli teada, et tuleb lisarada. Raimo selg vastu seina, kuid suutis siiski võtta rajavõidu ja viigistada vastasseisu. See andis meile üksikmängudes 1,5 – 0,5 edu.
Paraku paarismängus olid lood päris nukrad, sest kuigi Aimar ja Kaire olid hästi mänginud, suutsid soomlased Laiko ja Määta just enne kella kukkumist kahega ette minna. Jällegi ühe raja jagu oli veel aega. Ja me suutsime võtta raja võidu ja mängida endale võimaluse lisarajale. Kogenud soomlased muidugi omasid edu ja siin tuleb lihtsalt ära hoida see eestlaste meeleheitlik lõpuspurt. Aga ei suutnud seda kogenud soomlased. Eestlased võtsid veel ühe raja ja viigistasid ka selle paari, viies meid 2 punkti peale, mis annab selle vana hea tulemuse, mida sel MMil me soomlastega juba kolm korda teinud oleme.
Tulles tagasi Priidu ja Taneli tegemiste juurde, kes olid kolmega taga kaks rada enne lõppu ja võtsid end ühe peale ja teenisid kaotuseisus võimaluse lisa rajale. Kas mängijad olid kursis, mis see hetkel tähendas? Soomlastele oleks edu hoidmine andnud viigi mängus ja eestlastele rajavõit ja viik vastasseisus edasimineku finaali. Meie õnneks juhtus see viimane – meie paar suutis võtta kolmanda rajavõidu järjest ja ütleme nii, et sel hetkel ei oleks tahtnud Soome tiimi nahas olla. Eesti oli teinud legendaarse tagasituleku ja murdnud ennast finaali seisuga 2,5 -1,5.
USA ei näinud probleemi Taani alistamisega, kes oli kaotanud vahepeal ühe oma FP40 mängijatest ehk vastastel oli üks võidupunkt garanteeritud juba enne kohtumist.
Finaal ehk kohtumine USA võistkonnaga oli palju põnevam,kui lõppseis näitab. Eesti tiim võitles vapralt ja viigi võimalus oli kuni peaaegu lõpuni olemas. Ent siiski mõned C1 putid, mis mööda läksid jäävad kummitama, sest vastane eksis väga vähe ja näitas väga kõrget taset mängus, võites meid 4-0. Teine koht Eestile Masters sarjas ja koos Soomega ainuke, kes siis MMilt kaks medalit – hõbeda ja pronksi koju tõid.
Saame olla uhked oma koondiste üle ja jääme ootama, kus järgmine Tiimide MM toimub. Seda infot lubas korraldaja WFDF juba lähiajal.
Rainer Lipand
