Vikerraadio saade “Spordipühapäev” võõrustas Kristin Tattarit ja Silver Lätti, kes rääkisid discgolfi arengust Eestis, erinevustest discgolfi suurriikidega ja ka sellest, mis soodustab päris tippu jõudmist. Kuula järele [min 24:00].

Discgolfi mängijate jaoks ei ole uudis, et spordiala on viimase kuue aasta jooksul teinud märkimisväärse hüppe populaarsuses. Ning kui profimängijatele tähendas koroona-aasta sisuliselt elu seiskumist, siis harrastajate mõttes tõestavad ülerahvastatud rajad ala populaarsuse tõusu veelgi. Kristini ja Silveri tunnetus sellest põhineb nõudlusel treeningute järele, mis puudutab vaikselt juba pakkumise võimekuse piire.

Ehkki praegu võistlusi peaaegu ei toimu, on Kristini ja Silveri päevad tihedalt just teiste treenimisega sisustatud. “Meil on olnud nii-öelda eelis, et me oleme väga palju maailmas ringi reisinud, väga palju kogemusi hankinud, et ega selliseid mängijaid ei ole nüüd kümnetes siin Eestis. Kindlasti me üritame selle koha pealt kõigile abiks olla,” kirjeldas Kristin viidates, et just tänu nendele kogemustele lasub ka pisuke tunnetuslik kohustus ala arenemisele kaasa aidata.

Eratreeningute võtmist peab Silver oluliseks. “Enamus mängijaid üritavad leida Youtube’i või mõne muu kanali vahendusel endale selliseid nippe-trikke kõrva taha panemiseks, mida platsi peal proovida. Aga neid erinevaid tehnikaid ja selliseid soovitusi, õpetusi tuleb igalt poolt erinevaid, et tegelikult see Youtube’i videote jälgimine võib natuke rohkem pea sassi lüüa, et selline individuaalne lähenemine on kindlasti palju parem,” selgitas ta.

Kuna siseruumide spordiasutused on suletud, siis just nende väisajaid toob Silver välja kui peamisi discgolfi avastajaid. “Discgolfiga on enamasti meil selline tagasiside ikkagi, et kes esimest korda proovib siis, no ütleme nii, et kümnest üheksale kindlasti see mäng meeldib ja tekitab hasarti, et ta tuleb sinna [metsa] tagasi,” ütles ta.

Ameerikast on Eesti ja Euroopa tervikuna Silveri hinnangul aga maas. Suuremad võistlused, kus auhinnarahad liiguvad ja kuhu profimängijad püüdlevad, toimuvad just seal ning Euroopa võistlusi kirjeldas ta rohkem kui maavõistlusi, kus võrrelda taset pigem sõpruskonnaga kui maailma tippmängijatega. Ameerikasse jõudmise osas ütles aga Kristin, et nemad on selle kadalipu läbi teinud ja oskavad tulevikutegijatele kindlasti nõuga toeks olla. Neid, kes sinnapoole sihivad ja elukutselised mängijad tahaksid olla, on tema arvates kindlasti veel. “Me hoiame neile kõigile pöialt ja loodame, et nad sinna ka jõuavad. Ma loodan, et see uks on nii-öelda lahti tehtud ja on näidatud, et see on võimalik. Ka siit väiksest Eestist on täiesti reaalne šanss jõuda maailma tippu ja discgolfiga ära elada,” julgustas ta mängijaid.

Koondisesse pürgijate nimekirjale viidates ütles ka Silver: “Meie selja taga on tegelikult olukord üsna hea, et tuleb järjest väga palju andekaid mängijaid, kellel kõigil on potentsiaal, aga nüüd ongi vaja leida endale need võimalused saada Eestist välja võistlema, leida see rahaline toetaja. Ilma kuskile suuremale võistlusele mängima minemata endale sellist nii-öelda rahalist sponsorit on üsna keeruline leida. Esialgu tulebki ilmselt enda taskust kinni maksta, jääda silma ja siis tegelikult võiks neil väga paljudel Eesti mängijatel olla see lootus saada ikkagi ka profileping omale taskusse.”

Tippu jõudmisele aitab Kristini sõnul kindlasti kaasa ka teadlik valik jätta päevatöö ja pühenduda spordile, sest mida vähem on segavaid faktoreid, seda parem. “Sul on mingisugune osa probleeme nii-öelda elust kõrvaldatud, sa ei pea muretsema selle pärast. Discgolfis väga palju sõltub mitte ainult oskustest, vaid ka sellest, kuidas sa oled häälestatud, kas su pea on puhas, kas sa suudad üldse fokusseerida seal mängu vältel, kui sa seal neli tundi järjest mängid.”

Tipus püsimine võib aga suurenevas konkurentsis olla järjest keerulisem, kuid Kristini arvates toetab seda pühendunud tegutsemine. Ka kolmekümnendates on tema sõnul täiesti mõeldav absoluutses tipus olla ning tõi näiteks Paul McBethi, kellega hiljuti sõlmitud 10-aastane leping teda neljakümnendatesse saadab. “Selline usaldus on brändil tema vastu ja väga ilmekas näide, et ka sellises eas saab olla tipus.”

Ennastki näevad Kristin ja Silver veel pikalt mängimas. Kristin ütles: “Meid näeb siin neljakümne aasta pärast ka veel mängimas. Väga kõrges eas, ma usun. Meile väga meeldib ja meil on tegelikult toredaid tuttavaid, kes ka kõrges eas mängivad ja me usume, et me suudame olla sama tublid nagu nemad”.

Liitu EDGL uudiskirjaga

kui soovid end hoida kursis EDGL tähtsamate tegemistega. Uudiskiri ilmub kord kuus.

Loe lisaks ka: