Uuendatud 3.01.2023

801 PDGA

801.01 Õigluse põhimõte

  1. Reeglid on loodud propageerima ausa mängu põhimõtet. Reegleid rakendades kohaldavad mängijad reeglit, mis käesolevale olukorrale kõige paremini vastab. Kui mõne vaidlusaluse olukorra kohta ei ole reeglite raamatus vastavat juhist, tehakse otsust vastavalt õigluse põhimõttele. Üldjuhul on õiglase lahenduseni võimalik jõuda kasutades olemasolevate reeglite loogilisi laiendusi või olemasolevates reeglites kehtestatud põhimõtteid.

801.02 Reeglitest kinnipidamine

  1. Mängijad määratakse rajal mängima grupis, et kindlustada korrektne punktiarvestus ning tagada reeglitepärane mäng. Iga tervikuna tehtav grupi otsus peab olema tehtud grupi enamuse poolt.
  2. Mängijad peavad tähelepanu juhtima reegli rikkumisele, kui see on selgelt toimunud. Otsuse jõustumiseks tuleb tähelepanu juhtida viivitamatult (v.a ilmselge eksimuse puhul).
  3. Grupi mängija võib juhtida tähelepanu või kinnitada reeglite rikkumist iga samas grupis oleva mängija suhtes, andes sellest teada kõigile sama grupi mängijatele.
  4. Teatud rikkumiste eest on soovitatav anda esialgu hoiatus; sama reegli iga järgneva rikkumise korral lisatakse rikkuja skoorile karistusvise. Kui tähelepanu juhitakse reegli rikkumisele, mille tagajärjeks on hoiatus, ei pea teised seda kinnitama. Hoiatused ei kandu edasi järgmisele ringile ega ümbermängimisele.
  5. Kui tähelepanu juhitakse reegli rikkumisele, mille tagajärjeks on üks või mitu karistusviset, jõustub karistus juhul, kui seda kinnitab grupis ka teine mängija või turniiri kohtunik. Karistusvise (penalty throw) on skooripunkt, mis vastavalt reeglitele lisatakse mängija tulemusele reeglite rikkumise või viske sooritamise koha muutmise eest.
  6. Turniiri kohtunik (Tournament Offical) või kohtunik (Official) on isik, kes on võistluse korraldaja (Director) poolt volitatud hindama reeglite nõuetekohast järgimist mängu jooksul. Kohtunik võib reegli rikkumisele tähelepanu juhtida või seda kinnitada mis tahes mängija suhtes. Kohtuniku otsust ei pea jõustumiseks keegi teine kinnitama. Mängiv kohtunik ei tohi kohtunikuks olla oma divisjoni mängijatele.
  7. Korraldaja (Director) on isik, kes vastutab kogu turniiri või võistluse eest. Korraldaja võib olla võistluse peakohtunik ehk TD (Tournament Director), rajakorraldaja (Course Director) või liigakorraldaja (League Director). Ainult korraldajal on õigus mängija diskvalifitseerida. Korraldaja otsus on lõplik.
  8. Vise või tegu, mis toob kaasa karistuse rohkem kui ühe reegli järgi, märgitakse ja/või karistatakse vastavalt reeglile, mis toob kaasa kõige rohkem karistusviskeid, või võrdse karistusega reeglite korral vastavalt reeglile, mida rikuti esimesena.

801.03 Vaidlustamine

  1. Kui grupp ei saavuta otsuse tegemiseks enamust, põhineb otsus tõlgendusel, mis on viskaja kasuks.
  2. Mängija võib grupi otsuse vaidlustada kohtunikule või kohtuniku otsuse korraldajale, väljendades oma grupile enda soovi selgelt ja otsekohe. Kui kohtunik või korraldaja on käepärast, võib grupp astuda kõrvale ning lubada teistel gruppidel edasi mängida, kuni vaidlustus on ära kuulatud.
  3. Kui kohtunikku või korraldajat ei ole käepärast, võib viskaja sooritada varuvisete seeria, mis katab kõik vaidlusalused stsenaariumid, ning esitada juhtum kohtunikule või korraldajale lahendamiseks alles siis, kui see on võimalik.
  4. Kui grupi otsus on ümber lükatud, võib kohtunik või korraldaja mängija tulemust korrigeerida, et see vastaks reeglite õigele tõlgendusele. Samuti võib korraldaja kohustada mängijat ühte või enamat rada uuesti läbi mängima. Korraldaja otsus on lõplik.

802 PDGA

802.01 Vise

  1. Viskeks loetakse kettale hoo sisse andmist ja lahti laskmist, mille eesmärgiks on ketta asukoha muutmine. 
  2. Kui reeglid ei sätesta vastupidist, siis arvestatakse võistluslikuks viskeks iga sooritatud viset, mille tulemusena muutub viske sooritamise koht.
  3. Kui viset ei arvestata, siis ei arvestata ka sellest tulenevat karistust. Viskega seotud karistused on ketta väljaspool mänguala (OB – out of bounds), riskialas või kõrgemal kui kaks meetrit peatumine, möödumine kohustuslikust rajapunktist valelt poolt või kadumine või ebakorrektne viskeasend, märkimine, vabastuse võtmine.

802.02 Mängu kord

  1. Esimese rajakorvi avaviske sooritamise järjestus määratakse selle järgi, milline on mängijate järjestus skoorkaardil või -kaartidel.
  2. Kõikidel järgnevatel korvidel määrab avaviske järjekorra eelmisel rajakorvil saadud tulemus nõnda, et vähem viskeid teinud mängija viskab esimesena jne. Viigiseis viske sooritamise järjekorda ei muuda.
  3. Kui kõik mängijad on teinud avaviske, teeb järgmisena oma viske mängija, kelle ketas on kõige kaugemal sihtmärgist.
  4. Kui mängija sooritab samast asukohast uue viske (re-throw), teeb ta seda kohe peale viset, mida soovib asendada. Uus vise on lisavise samast asukohast, mis sooritatakse algse viske asemel.
  5. Mängu tempo hoidmiseks võib mängija visata väljaspool järjekorda, kui järjekorras järgmisena olev mängija selleks nõusoleku annab või kui vise ei mõjuta järgmisena viskejärjekorras oleva mängija mängu.
  6. Järjekorraväline viskamine on viisakusreeglite rikkumine.
  7. Võistluse ajal ei tohi grupp eesolevast grupist mööda mängida, välja arvatud juhul, kui vastavalt reeglitele või kohtuniku otsusele peab eesolev grupp võimaldama mööda mängimist.

802.03 Liigne viivitus

  1. Mängija on liigselt viivitanud juhul, kui ta on kohal ning ei ole sooritanud viset 30 sekundi jooksul:
    1. pärast seda, kui eelmine mängija on oma viske sooritanud ja
    2. pärast seda, kui mängijal on olnud mõistlikult aega ketta juurde jõudmiseks ja asukoha määramiseks ja
    3. pärast seda, kui mängija on viskejärjestuses järgmine ja
    4. kui mänguala püsib vaba.
  2. Esmakordse liigse viivituse rikkumise eest saab mängija hoiatuse. Mängija, kes on juba ringi jooksul saanud esmakordse liigse viivitamise eest hoiatuse, saab iga järgneva liigse viivituse korral ühe karistusviske. Loe lähemalt 811.F.5 selle kohta, kui mängija ei ole kohal, kui on tema kord visata.
  3. Mängija võib rühmalt paluda lisaaega tualetis käimiseks. Kui mängija ei naase mõistliku aja jooksul, loetakse mängija tiialalt puudunuks ja tema tulemus on par, millele lisandub neli karistusviset.

802.04 Avavise

  1. Mäng algab igal ringil mängija viskega tiialalt. Tiiala ehk tii (teeing area, tee pad, tee) on ala, mis on piiritletud viskeplatvormina. Kui platvormi ei ole, kulgeb tiiala ristsirgelt kolm meetrit tahapoole määratud tiiala joonest. Tiiala joon (tee line) on joon tiiala ees või mõtteline joon, mis jääb kahe tiiala tähise välimiste servade vahele.
  2. Ketta käest vabastamise hetkel peab mängijal vähemalt üks toetuspunkt olema kokkupuutes tiiala pinnaga ja kõik mängija toetuspunktid peavad jääma tiiala piiridesse. Toetuspunkt on mängija mis tahes kehaosa, mis on ketta käest vabastamise hetkel kokkupuutes mängupinnaga või mõne muu toetust pakkuva pinnaga. Mängijale on lubatud kokkupuude toetuspunktiga väljaspool tiiala, kui kokkupuude toimub enne või pärast ketta käest vabastamist, kuid mitte selle ajal.
  3. Mängija, kes eksib punkti 802.04.B vastu, on rikkunud viskeasendi reeglit ja tema skoorile lisandub karistusvise.

802.05 Viske sooritamise koht

  1. Viskekoht (lie) on koht mängupinnal, millel mängija võtab sisse viskeasendi, et visata. Mängupind (playing surface) on pind, üldjuhul maapind, mis võimaldab mängijat kanda ning millel on võimalik võtta sisse viskeasend. Mängupind võib olla üleval- või allpool muust mängupinnast. Kui grupp ei ole kindel, kas mõni pind on mängupind või mitte, teeb otsuse kas korraldaja või kohtunik.
  2. Igal rajakorvil on esimese viske sooritamise koht tiiala.
  3. Viske sooritamise alaks on ka karistusviskeala (DZ – drop zone). See on korraldaja poolt määratud ala pargis, kus viset sooritatakse teatud tingimustel. Drop zone’i võib markeerida ja kasutada  samamoodi nagu tiiala või samamoodi nagu markeeritud viskekohta. Tiiala võib kasutada drop zone’ina.
  4. Muudel juhtudel on viske sooritamise kohaks 20 cm lai ja 30 cm sügav nelinurkne ala, mis kulgeb markeri tagumisest äärest mööda mängujoont. Mängujoon (line of play) on kujutletav joon mängupinnal, mis kulgeb sihtmärgi keskelt läbi markeri keskpunkti ja sealt edasi. Markerketas ehk marker (marker disc, marker) on ketas, mida kasutatakse viskekoha markeerimiseks vastavalt reeglile 802.06.

802.06 Viske sooritamise koha markeerimine

  1. Visatud ketta asukoht mängualas asuval mängupinnal määrab järgmise viske sooritamise asukoha – viskekoha.
  2. Teisalt võib mängija viskekoha markeerida markerkettaga, asetades selle mängupinnale, kokkupuutes visatud ketta mängujoonel asuva esiküljega. Markerketas on väike ketas, mida mängus visete sooritamiseks ei kasutata ning mis vastab PDGA markerketaste tehnilistele normatiividele.
  3. Juhul, kui visatud ketas ei ole mängualas asuval mängupinnal või kui viske sooritamise asukohta peab reeglite tõttu ümber tõstma, markeerib mängija viskekoha markerkettaga vastavalt reeglile.
  4. Viske sooritamine kohalt, mis on markeeritud viisil, mida ei ole ülal kirjeldatud, on markeerimisreegli rikkumine. Mängija saab reegli esmakordse rikkumise eest hoiatuse, iga järgneva rikkumise eest samal ringil ühe karistusviske.

802.07 Viskeasend (Stance)

  1. Juhul, kui viskekoht on markeeritud markerkettaga, siis ketta vabanemise hetkel:
    1. peab mängijal vähemalt üks toetuspunkt olema kokkupuutes viskekohaga ja
    2. ei tohi mängijal ühtki toetuspunkti olla sihtmärgile lähemal kui markeri tagumine serv ja
    3. peavad mängija kõik toetuspunktid olema mängualas.
  2. Drop zone’is mängitakse kas nii nagu tiialal (vt 802.04.B) või nagu markeeritud viskekohas (vt 802.07.A). 
  3. Mängija, kes eksib punkti 802.07.A või 802.07.B vastu, on rikkunud viskeasendi reeglit ja tema skoorile lisandub karistusvise.

803 PDGA

803.01 Takistuste liigutamine

  1. Mängija peab valima sellise viskeasendi, mis tagab pargis asuvate püsivate või olemuslikult pargiga seotud takistuste vähima liikumise. Kui viskeasend on sisse võetud, ei tohi mängija mingil viisil liigutada ühtegi takistust, et teha ruumi viskeliigutuseks. Takistuste juhuslik liikumine mängija viskeliigutuse tagajärjel on lubatud.
  2. Mängija ei tohi pargis liigutada ühtegi takistust; kehtivad järgmised erandid:
    1. Mängija võib liigutada juhuslikke takistusi, mis on mängupinnal, kuhu võib viskeasendi sissevõtmisel asetada toetuspunkti. Juhuslikuks takistuseks (casual obstacle) loetakse mis tahes lahtist objekti või objektide kogumit (näiteks kivid, lehed, väikesed või suured oksad) või muud pargi objektid, mille korraldaja on selleks määranud. Objektid või esemed, mis on paigutatud tahtlikult raja või võistluse osana, ei ole juhuslikud takistused.
    2. Mängija võib paluda, et teised inimesed liigutaksid endid või neile kuuluvad asjad eest ära.
    3. Mängija võib taastada liigutatud objektide algse asetuse ja töökorra. 
  3. Kui mängija liigutab objekte tingimustel, mis erineb eelnevas punktis välja toodust, lisandub tema skoorile üks karistusvise

803.02 Takistustest vabastus (Relief from Obstacles)

  1. Mängija võib saada takistusest vabastuse, kui viskekohas või selle taga on takistuseks kahjulikud putukad või loomad, inimesed või mistahes objektid või alad, mille korraldaja on selleks määranud. Vabastuse saamiseks võib mängija markeerida uue viskekoha, mis asub mängujoonel sihtmärgist kaugemal lähimas vabastust võimaldavas punktis (välja arvatud juhul, kui korraldaja on määranud parema vabastuse).
  2. Kui tahke suur takistus tõkestab mängijal võtmast markeri taga reeglitepärast viskeasendit või märkimast ketast mängupinna all või kohal, võib mängija markeerida uue viske sooritamise koha mängujoonele vahetult takistuse taha.
  3. Kui mängija vabastab ennast takistusest eelnimetatud tingimustest erinevalt, lisandub tema skoorile karistusvise. 
  4. Mängija võib vabastust võtta igal ajahetkel ja omal valikul, teavitades sellest oma gruppi. Uue viskekoha võib liigutada kohta, mis asub mängujoonel ning sihtmärgist kaugemal. Mängija skoorile lisandub üks karistusvise.
  5. Mängija skoorile ei lisandu karistusviset, kui omal valikul vabastusele eelneb karistus OB-alas või kõrgemale kui kaks meetrit pidama jäänud ketta eest. 

803.03 Pargi lõhkumine

  1. Pargi mis tahes osa meelega lõhkuva mängija skoorile lisandub kaks karistusviset. Mängija võidakse ka võistluselt diskvalifitseerida vastavalt Võistlusjuhendi lõigule 3.03.

804 PDGA

804.01 Kohustuslikud trajektoorid ja tähised

  1. Kohustuslik trajektoor (mandatory route) piirab ala, mida võib korvi mängimiseks kasutada. 
  2. Keelatud ala on vertikaaltasand, mida markeerivad üks või enam objekti või muud markeeringut (kohustuslik rajapunkt – mandatory).
  3. Kui visatud ketas ka osaliselt kuid selgelt siseneb keelatud alasse, lisandub mängija skoorile karistusvise. Järgmine viskekoht on karistusviskealas (drop zone). Kui seda ei ole määratud, sooritatakse järgmine vise eelmise viske sooritamise kohast.
  4. Keelatud alasse sisenenuks loetakse ketast, mis vabastati viskekohast teisel pool vertikaaltasandit ehk keelatud ala.

805 PDGA

805.01 Ketta asukoha määramine

  1. Ketta positsiooniks loetakse kohta, kus ta esmaselt peatub. 
  2. Ketas loetakse peatunuks, kui ta enam ei liigu. Ketas loetakse peatunuks ka siis, kui ta on maandunud vette või lehestikku ja liigub ainult vee-, lehtede- või tuule liikumise tõttu.
  3. Kui ketas peatub üleval- või allpool mängupinda, määratakse ketta asukoht mängupinnale, mis asub otse ketta all või kohal.
  4. Kui visatud ketas puruneb tükkideks, loetakse ketta positsiooniks koht, kus peatus suurim tükk.

805.02 Kahe meetri reegel

  1. Kahe meetri reegel viitab punktidele lõigus 805.02. Reegel ei kehti enne, kui korraldaja selle kehtestab. Korraldaja võib kehtestada kahe meetri reegli kogu pargis, konkreetsetel korvidel ja/või üksikutele objektidele.
  2. Kui kahe meetri reegel kehtib, saab mängija ühe karistusviske juhul, kui ketas peatub mängualas kõrgemal kui kaks meetrit (mõõdetuna ketta madalaimast punktist otsejoones all asuva mängupinnani). Ketta asukohaks saab otse ketta alla jääv mängupind.
  3. Kahe meetri reegel ei kehti parasjagu mängitavale sihtmärgile. 
  4. Ketas loetakse peatunuks kõrgemal kui kaks meetrit ka juhul, kui selle asukohta liigutatakse enne, kui grupp on jõudnud ühiselt kõrguse osas seisukoha võtta. 

805.03 Kadunud ketas

  1. Ketas kuulutatakse kadunuks, kui mängija ei suuda seda leida kolme minuti jooksul pärast kohalejõudmist kohta, kus see arvatakse olevat. Kolme minuti aja võtmist võib alustada iga mängija samast grupist või kohtunik ning ta peab teavitama gruppi, et aja võtmine on alanud. 
  2. Kõik grupi mängijad peavad aitama ketast otsida. Vastasel juhul rikutakse viisakusreeglit.
  3. Kui ketas on kadunuks kuulutatud, ei muutu selle staatus ka siis, kui see leitakse. Kui ketas leitakse, siis mängija võib seda kasutada.
  4. Mängija, kelle ketas kuulutatakse kadunuks, saab skoorile karistusviske. Järgmine vise tehakse eelmisest viskekohast. Kui rajal on kadunud ketaste puhuks määratud drop zone, võib mängija sooritada viske sealt eelmise viske sooritamise koha asemel.
  5. Kui enne võistluse lõppu avastatakse, et mängija kadunuks kuulutatud ketas oli kõrvaldatud või ära võetud enne kadunuks kuulutamist, lahutatakse mängija vastava korvi tulemusest kaks viset.
  6. Kui kadunud ketaste puhuks on määratud drop zone, võib korraldaja lubada mängija kahe karistusviske hinna eest kohe drop zone’i.

806 PDGA

806.01 Puttimisala

  1. Putt (putt) on iga vise, mis on sooritatud kuni kümne meetri kauguselt sihtmärgist, mõõdetuna markeri eesmisest servast sihtmärgi aluseni.
  2. Pärast ketta vabastamist peab mängija demonstreerima markeri taga täielikku tasakaalu enne, kui liigub edasi sihtmärgi suunas. Mängija, kes seda ei tee, on rikkunud viskeasendi reeglit ja tema skoorile lisandub karistusvise.

806.02 Väljaspool mänguala

  1. Väljaspool mänguala ehk OB (out-of-bounds) on korraldaja poolt määratud ala, millest ei ole lubatud viskeid sooritada ning mille sees ei tohi sisse võtta viskeasendit. OB-joon on osa OB-alast. Mis tahes ala pargis, mis ei ole väljaspool mänguala, on mänguala.
  2. Ketas on OB-s, kui ketta asukoht on selgelt ja täielikult ümbritsetud OB-alaga.
  3. Ketast, mida ei leita, loetakse olevat OB-s, kui on mõjuvaid tõendeid, et ketas peatus OB-s. Selliste tõendite puudumisel loetakse ketas kadunuks ja mäng jätkub vastavalt lõigule 805.03.
  4. Mängija, kelle ketas on OB-s, saab skoorile karistusviske. Mängija võib oma järgmise viske teha kas:
    1. eelmisest viskekohast või
    2. viskekohast, mis on markeeritud mängupinnal kuni meetri kaugusel kohast, kus ketas oli viimati mängualas.

      Ülaltoodud OB-ala valikuid võib korraldaja piirata ainult PDGA võistlustoe juhataja (Director of Event Support) eelneva nõusoleku korral.
      Korraldaja otsusel võib mängija lisaks valida, kas oma järgmine vise teha:
    3. kindlaks määratud drop zone’ist või
    4. mängupinnal markeeritud viskekohast, mis on kuni ühe meetri kaugusel OB-joone punktist, mis on lähim peatunud kettale. 
  5. Kui visatud ketta asukoht on mängualas ja OB-joonele lähemal kui üks meeter, võib viske sooritamiseks markeerida uue koha kuni ühe meetri kaugusele ristsirgel, mis jookseb OB-joonest läbi ketta keskpunkti. Kui ketas peatub vähem kui meetri kaugusele OB-joontest moodustunud nurgas, võib uue viskekoha markeerida ühe meetri kaugusele sirgel, mis jookseb nurgast läbi ketta keskpunkti.
  6. OB-joon moodustab vertikaalse tasapinna. Uue viskekoha võib markeerida kuni ühe meetri kaugusele mis tahes kõrguselt OB-joone vertikaaltasapinnast. 
  7. Kui OB-ala jaoks on määratud drop zone, võib korraldaja lubada mängijal visata kohe drop zone’ist kahe karistusviske hinna eest.
  8. Korraldaja võib teatud OB-alade puhul anda enam kui ühemeetrise vabastuse.
  9. Kui mängija liigutab oma ketast enne, kui grupp on jõudnud üheselt hinnata ja seisukoha võtta, kas ketas on OB-s või mitte, loetakse ketas OB-s olevaks.

806.03 Juhuslik ala

  1. Juhuslik ala (casual area) on juhuvesi või korraldaja poolt enne ringi juhuslikuks alaks määratud mis tahes ala. Juhuslik vesiala (casual water) on igasugune veekogu, mis on mängualas ning mida korraldaja ei ole selgesõnaliselt mängualaks kuulutanud. 
  2. Juhuslikust alast vabastuse saamiseks võib mängija ilma karistusviset saamata liigutada viskekoha lähima kohani, mis on sihtmärgist kaugemal ja mängujoonel lähimas vabastust võimaldavas punktis (kui korraldaja ei teavita paremast vabastusest).
  3. Reeglitest erineval viisil vabastuse võtnud mängija skoorile lisandub karistusvise.

806.04 Vabastusala

  1. Vabastusala (relief area) on korraldaja poolt määratud ala, millest ei tohi viset sooritada. Vabastusala mängitakse nagu OB-ala, ent mängijale, kelle ketas peatub vabastusalal, ei määrata karistusviset.

806.05 Riskiala

  1. Riskiala (hazard) on korraldaja poolt määratud ala, mis toob endaga kaasa karistusviske.
  2. Ketas loetakse riskialas olevaks, kui see on selgelt ja täielikult ümbritsetud riskialaga või riskiala ja OB-ala kombinatsiooniga.
  3. Mängija, kelle ketas peatub riskialas, saab skoorile karistusviske. Viskekohta ei viida ümber mängualasse.
  4. Kui mängija liigutab oma ketast enne, kui on grupp on jõudnud hinnata ja seisukoha võtta, kas ketas on riskialas või mitte, loetakse ketas riskialas olevaks.

807 PDGA

  1. Sihtmärk (target) on seadeldis, mille eesmärk on selgelt kindlaks määrata raja lõpetamine. Korv-sihtmärk (basket target) on mõeldud ketaste püüdmiseks ning koosneb üldiselt posti otsa kinnitatud kandealusest, kettidest ja kettide kinnitustest. Objekt-sihtmärk (object target) on üldiselt sihtmärgina märgitud ala.
  2. Korv-sihtmärgiga raja lõpetamiseks peab viskaja ketta vabastama ja ketas peab peatuma kandealusel või ketikinnituste all olevates kettides. 
  3. Objekt-sihtmärgiga raja lõpetamiseks peab viskaja vabastama ketta ning ketas peab tabama märgitud piirkonda sihtmärgil.

808 PDGA

  1. Mängija, kes on skoorkaardil või -kaartidel märgitud esimesena, kannab peamist kohustust korjata peale ringi kokku grupi skoorkaart või -kaardid.
  2. Mängijad jagavad tulemuste märkimise kohustust grupis võrdselt, välja arvatud juhul, kui mängija või tulemuste märkija on vabatahtlikult nõus tulemusi märkima ning see on vastuvõetav kõigile grupi liikmetele.
  3. Pärast iga rajakorvi lõpetamist paneb tulemuste märkija kirja grupi iga mängija tulemuse viisil, mis on igale grupi mängijale selgelt arusaadav. Kõik hoiatused ja karistusvisked tuleb märkida rajakorvi tulemuse juurde.
  4. Mängija tulemuse rajakorvil moodustab visete koguarv, sealhulgas karistusvisked. Ringi lõpptulemuse moodustab kõikide rajakorvide tulemuste summa ning lisanduvad karistusvisked. Tulemuse märkimine millegi muu kui numbritega (sh tulemuse mitte märkimine), toob kaasa punktis 808.G.2 kirjeldatud karistuse.
  5. Kui mängija avaldatud tulemuse suhtes on lahkarvamus, peab grupp raja taas läbi vaatama ning üritama koos õige tulemuseni jõuda. Kui grupp ei jõua mängija tulemuse osas üksmeelele, otsivad nad abi kohtunikult või korraldajalt niipea kui võimalik. Kui grupi kõik mängijad nõustuvad, et tulemus on vigane, võib seda enne skoorkaardi üleandmist korrigeerida.
  6. Iga mängija vastutab selle eest, et tema skoorkaart oleks esitatud hiljemalt 30 minutit peale seda, kui tema grupp on raja lõpetanud. Mängija, kelle skoorkaart ei ole õigel ajal esitatud, saab lõpptulemusele kaks karistusviset.
  7. Pärast skoorkaardi esitamist on sellele märgitud tulemus lõplik, välja arvatud alljärgnevatel juhtudel:
    1. Karistusviskeid võib lisada või eemaldada seni, kuni korraldaja kuulutab võistluse lõppenuks või kõik auhinnad on jagatud.
    2. Kui lõpptulemus on vigane, valesti märgitud või puudu, lisatakse õigele lõpptulemusele kaks karistusviset, välja arvatud juhul, kui tulemust on kohandatud muude rikkumiste tõttu, mis on kindlaks määratud pärast mängija poolt muidu õige skoorkaardi esitamist.

809 PDGA

809.01 Loovutatud vise

  1. Mängija võib oma viimase viske loovutada (abandoned throw), andes grupile oma kavatsusest teada. Loovutatud vise ja üks karistusvise arvestatakse mängija tulemusele juurde ning mängija mängib edasi loovutatud viske sooritamise kohast. Loovutatud viskele osaks saanud karistusviskeid ei arvestata.
  2. Kui vastaval rajal on loovutatud visete jaoks määratud karistusviskeala, võib mängija visata eelmise viske sooritamise koha asemel karistusviskealast.

809.02 Varuvise 

  1. Varuvise (provisional throw) on täiendav vise, mida ei lisata mängija tulemusele, kui neid lõppkokkuvõttes rajakorvi läbimisel ei kasutata. Mängija peab eelnevalt gruppi teavitama, et sooritatav vise on varuvise.
  2. Varuviskeid tehakse selleks, et:
    1. aega kokku hoida. Mängija võib varuviske välja kuulutada iga kord, kui:
      1. ketta positsiooni ei ole lihtne määrata, kuna see võib olla kadunud, mängualast väljas või möödunud kohustuslikust rajapunktist valesti ja
      2. grupp on nõus, et varuvise säästaks tõesti aega.

      Viskaja jätkab seejärel mängu sellest viskest, mis grupi või kohtuniku hinnangul tõi kaasa järgmise viske sooritamiseks korrektse viskekoha.

    2. vaidlustada otsus, kui otsuse tulemuseks on erinev viskekoht. Kui mängija ei nõustu grupi otsusega ja kohtunikku ei ole käepärast või kui mängija soovib vaidlustada kohtuniku otsuse, siis võib mängija vaidlustuse raames teha raja lõpetamiseks kaks partiid varuviskeid. Kirja pannakse mõlema partii tulemused. Kui vaidlustus on lahendatud, arvestatakse ainult õige partii tulemust.

809.03 Harjutusvise 

  1. Harjutusvise (practice throw) on mistahes vise, mis ei ole võistluslik katse muuta viske sooritamise kohta, välja arvatud mittekasutatava ketta kõrvale viskamine või teisele mängijale ketta tagasi viskamine, mille puhul ketas lendab õhus vähem kui viis meetrit. Ketta kukutamine maha ei ole vise.
  2. Mängija skoorile lisatakse harjutusviske tegemise eest üks karistusvise. Harjutusviset ennast ei arvestata.

810 PDGA

  1. Kui visatud ketas on mängualas pärast mängupinnal peatumist liikunud, asetatakse see tagasi sinna, kus see grupi nõusolekul kõigepealt peatus. Mujal peatunud ketast ei ole vaja tagasi asetada ning selle asukoht määratakse lähtuvalt sellest, kus see grupi nõusolekul kõigepealt peatus.
  2. Liikunud markerketas asetatakse tagasi selle algsesse asukohta vastavalt grupi kokkuleppele.
  3. Visatud ketast, mis tabab inimest või looma, mängitakse edasi esmase peatumise kohast.
  4. Kui mängija või tema varustus segab tema enda visatud ketta kulgu, loetakse seda reeglite rikkumiseks. Vise loeb ja mängija tulemusele lisatakse üks karistusvise. Mängija jätkab mängu eelmisest viskekohast. Viskega kaasnenud muid karistusviskeid ei arvestata. Kui viset segatakse viskaja enda palvel, loetakse seda samasuguseks rikkumiseks nagu siis, kui mängija segab ise enda viset.
  5. Kui ketta suunda muudeti tahtlikult kellegi teise kui viskaja poolt, määratakse selle peatumiskohaks koht, kus suunda muudeti, vastavalt grupi kokkuleppele. Viskaja võib valida, kas jätkata mängu kohast, kus toimus kokkupuude või loobuda viskest ilma karistuseta, mispuhul algset viset ei lisata mängija tulemusele.
  6. Mängija skoorile lisatakse kaks karistusviset, kui ta tahtlikult segab ketta kulgu mis tahes järgmistel viisidel:
    1. muudab visatud ketta suunda (muul põhjusel kui vigastuse vältimiseks) või
    2. liigutab või varjab visatud ketast või markerit (välja arvatud tuvastamise, otsimise või markeerimise käigus või nagu lubatud punktis 810.H).
  7. Mängija ei tohi seista ega jätta oma varustust kohta, kus see võib häirida mängus olevat ketast. Mängija võib nõuda, et teised mängijad liiguks ise või liigutaks oma varustust, kui kumbki neist võib viset häirida. Keeldumine on viisakusreeglite rikkumine.
  8. Teise mängija poolt visatud mängus olevat ketast, mis peatub viske sooritamise kohal või selle taga, võib liigutada. Kui mängija on ära visanud, asetatakse teise mängija ketas tagasi kohta, kus see peatus, vastavalt grupi kokkuleppele.

811 PDGA

  1. Iga mängija kohustus on mängida rada õigesti. Enne mängu algust oodatakse mängijaid osalema mängijate koosolekul (players meeting), et tutvuda võimalike eritingimustega, mis pargis esinevad, sealhulgas lisakorvid, alternatiivsed tiialad, alternatiivsed korvi asukohad, OB-alad, kohustuslikud trajektoorid (mandatories) ja karistusviskealad. 
  2. Reeglitevastane mäng (misplay) on aset leidnud, kui mängija ei läbi kõiki korve õigesti ning õiges järjekorras või kui ta on mõnda viset sooritanud valest viske sooritamise kohast.
  3. Kui reeglite vastane mäng avastatakse pärast skoorkaardi esitamist, määratakse mängijale reeglitevastase mängu korral kohaldatavad karistusvisked.
  4. Viskeasendi rikkumine ega harjutusvise ei ole reeglitevastane mäng.
  5. Mängijat, kes tahtlikult mängib pargis reeglitevastaselt, et saada võistluslikku eelist, karistatakse vastavalt Võistlusjuhendi lõigule 3.03.
  6. Reeglitevastase mängu liigid:
    1. Vale viskekoht. Mängija on mänginud kohast, mis ei ole õige viske sooritamise koht. Näiteks, mängija on:
        1. sooritanud avaviske tiialalt, mis ei ole käesoleva raja tiiala või
        2. visanud viskekohast, mis on markeeritud muu kui eelnevalt visatud ketta järgi või
        3. sooritanud viske OB-alast nagu oleks viskekoht olnud mängualas või
        4. visanud viskekohast, mis on markeeritud eelneva, keelatud alasse sisenenud viske järgi või
        5. mänginud ketast vabastusalast justkui see oleks mänguala.

      Kui pärast reeglitevastaselt mängitud viset ei ole rohkem viskeid tehtud, siis seda viset ei arvestata. Mängija jätkab mängu õigest viske sooritamise kohast ning ta saab reeglitevastase mängu eest ühe karistusviske. Kui pärast reeglitevastaselt mängitud viset on tehtud veel viskeid, jätkab mängija mängu ning saab reeglite vastase mängu eest kaks karistusviset.

    2. Vale sihtmärk – kui mängija on lõpetanud vale sihtmärgi. Kui järgnevaid viskeid ei ole sooritatud, jätkub mäng visatud ketta asukohast. Kui sihtmärgiks on korv, loetakse ketas mängupinnast ülalpool olevaks ning mäng jätkub vastavalt punktile 805.01.C. Kui mängija on juba sooritanud järgmiselt tiialalt avaviske, lisatakse reeglite vastaselt mängitud rajakorvi tulemusele kaks karistusviset.
    3. Lõpetamata rada – kui mängija on lõpetanud ringi või alustanud uue rajakorvi mängimist ilma eelmist lõpetamata. Reeglitevastaselt mängitud rajakorvi tulemuseks on sooritatud visete arv, millele lisandub üks vise ärajäänud viske eest ja kaks karistusviset reeglite vastase mängu eest. Kui mängija jätab meelega raja lõpetamata, kaasneb sellega võistluselt eemaldamine.
    4. Mitte-järjestikune mäng – kui mängija on mänginud rajakorve vales järjekorras. Mängija jätkab rajakorvide mängimist õiges järjekorras. Olenemata vales järjekorras mängitud korvide arvust ringil, lisatakse mängija tulemusele reeglitevastase mängu eest kaks karistusviset. Iga lõpetatud rajakorvi tulemus loeb.
    5. Puudumine. Kui mängija ei ole mängu alguseks talle määratud grupi juures, loetakse mängija puudunuks ja ta ei saa seda korvi mängida. Mängija loetakse puudunuks ka siis, kui ta ei ole mänginud eelmist korvi ega ole kohal, kui tema grupp on valmis korvi mängimist alustama. Puuduva mängija tulemus igal mängimata jäänud rajakorvil on par, millele lisandub neli karistusviset. Par’i otsustab korraldaja.
    6. Kadunud. Kui mängija oli koos oma grupiga, kuid on oma viske ajaks kadunud, antakse talle 30 sekundit, et grupiga uuesti liituda. Kui mängija ei saabu selle aja jooksul, loetakse ta rajalt puudunuks ja tema tulemus on par, millele lisandub neli karistusviset. Erandite kohta vt 802.03.C.
    7. Vahele jäänud rajakorv – kui ring on lõpetatud, aga mängija on jätnud mõne raja mängimata. Mängija tulemuseks iga mängimata korvi eest on par, millele lisandub neli karistusviset.
    8. Vale rajakorv – kui mängija on lõpetanud korvi, mis ei ole sellel ringil pargi osa ning on jätnud mängimata raja, mis on sellel ringil pargi osa. Mängija rajakorvi tulemusele lisatakse kaks karistusviset.
    9. Üleliigne rajakorv – kui mängija on lõpetanud rajakorvi, mis ei ole sellel ringil pargi osa. Mängija lõpptulemusele lisatakse kaks karistusviset. Üleliigsel rajal tehtud viskeid ei arvestata.
    10. Vale grupp – kui mängija on mängu alustanud tiialalt või grupis mis ei olnud see, kuhu ta määrati. Mängu alustamiseks tuleb mängijal leida talle määratud grupp. Vales grupis tehtud viskeid ei arvestata. Kui mängija on talle määratud grupist eemal, võidakse teda karistada.
    11. Vale mängu alguskoht – kui grupp alustas mängu tiialalt, mis ei olnud neile määratud. Kui grupi mistahes mängija teeb esimesel korvil, mis on osutunud valeks, rohkem kui ühe viske, on kogu grupp eksinud õige alguskoha vastu. Grupp lõpetab rajakorvi ja iga mängija lisab rajakorvi skoorile kaks karistusviset. Kui tehtud on vaid avavisked, saavad viske teinud mängijad ühe karistusviske ja reeglitevastast viset ei arvestata. Seejärel läheb grupp oma ringi alustamiseks õige tiiala juurde.

812 PDGA

  1. Mängija ei tohi:
    1. visata juhul, kui vise võib kedagi vigastada või teist mängijat häirida ega
    2. visata järjekorraväliselt ilma nõusolekuta või kui vise võib tabada teist mängijat ega
    3. käituda häirivalt või ebasportlikult, nagu näiteks:
      1. hüüda (välja arvatud kedagi ketta löögiohu eest hoiatades);
      2. vanduda;
      3. lüüa või loopida pargi inventari või mängija varustust; 
      4. liikuda või rääkida, kui teine mängija viskab;
      5. sihtmärgist kaugeimast mängijast ette liikuda ega
    4. jätta varustust ripakile, kus see võib häirida teisi mängijaid või segada visatud ketast ega
    5. prügi maha visata, sh sigaretikonisid ega
    6. lasta sigaretisuitsul häirida teisi mängijaid.
  2. Mängija peab:
    1. täitma reeglites ettenähtud toiminguid, sealhulgas:
      1. aitama kadunud ketast otsida ja 
      2. liigutama varustust, kui palutakse ja
      3. pidama õiget punktiarvestust;
    2. jälgima teiste grupiliikmete viskeid, et tagada reeglite järgimine ja aidata kadunud ketast otsida.
  3. Mängija saab mistahes viisakusreegli esimese rikkumise eest hoiatuse. Iga järgnev mis tahes viisakusreegli rikkumine sama mängija poolt samal ringil toob kaasa ühe karistusviske. Viisakusreegli rikkumisele võib tähelepanu juhtida või seda kinnitada kohtunik või kes tahes rikkumisest mõjutatud mängija. Korduv viisakusreeglite rikkumine võib kaasa tuua korraldajapoolse diskvalifitseerimise.

813 PDGA

813.01 Keelatud ketas

  1. Mängus kasutatavad kettad peavad olema PDGA heakskiidetud ja vastama kõikidele tehnilises normatiivis kehtestatud nõuetele. Nimekirja heaks kiidetud ketastest leiate aadressilt pdga.com/technical-standards/equipment-certification/discs 
  2. Lubatud tootmisjärgsed muudatused kettal on:
    1. mängu käigus tekkinud tavaline kulumine; 
    2. kulunud kohtade või tootmisvigade mõõdukas lihvimine;
    3. märgistamine värvi või püsiva markeriga.
  3. Muud tootmisjärgsed muudatused on keelatud, näiteks:
    1. ketta muutmine viisil, mis muudab selle algseid lennuomadusi;
    2. ketta liigne lihvimine;
    3. ketta söövitamine, uuristamine või graveerimine;
    4. silmnähtava paksusega materjali, näiteks värvi lisamine;
    5. ketta tahtlik deformeerimine nii, et see ei ole enam ringikujuline ja taldrikulaadne.
  4. Kui peakohtunik on kuulutanud välja mängu, mis toimub öösel või lumes, on mängijatel lubatud lisada kettale materjal või seade, mis hõlbustab selle leidmist.
  5. Keelatud on kasutada pragunenud või auklikku ketast.
  6. Kui teine mängija või kohtunik (Official) kahtleb ketta reeglipärasuses, siis loetakse seda reeglitevastaseks kettaks, välja arvatud juhul, kui korraldaja on selle eraldi heaks kiitnud.
  7. Mängija, kes viskab mängu ajal keelatud ketast, saab kaks karistusviset. Mängija, kes korduvalt viskab keelatud kettaga, võidakse diskvalifitseerida vastavalt PDGA Võistlusjuhendi lõigule 3.03.
  8. Kõik mängus kasutatavad kettad, peale markerketaste, peavad olema identifitseeritavalt märgistatud. Mängija saab hoiatuse esimese korra eest, kui ta viskab märgistamata ketast. Mängija saab ühe karistusviske iga järgneva märgistamata kettaga tehtud viske eest.

813.02 Keelatud abivahendid

  1. Mängija ei tohi kasutada ühtegi abivahendit, mis otseselt aitab tal viset sooritada.
  2. Viske suunamist abistavate esemete paigutamine on keelatud.
  3. Lubatud on naha hõõrdumist vähendavad või leevendavad vahendid (näiteks kindad, teip, sidemed või marli), nahale kantavad vahendid haarde parandamiseks (talk, kriit, tolm või muld) ja meditsiinilised vahendid (näiteks põlve- või hüppeliigese ortoos).
  4. Toetuspunktile asetatud vahend (näiteks rätik) ei tohi kokkusurutud paksuses ületada ühte sentimeetrit.
  5. Vahend loetakse keelatuks, kui selle õigsuses kahtleb teine mängija või kohtunik, välja arvatud juhul, kui selle on järgnevalt heaks kiitnud korraldaja.
  6. Kui mängijat märgatakse ringi ajal kasutamas keelatud vahendeid, saab ta kaks karistusviset. Mängija, kes korduvalt kasutab keelatud vahendeid, võidakse diskvalifitseerida vastavalt PDGA Võistlusjuhendi lõigule 3.03.

Lisa A PDGA

A.01 Üldosa

  1. Matšis (match play) võistlevad paar vastaseid teineteise vastu eesmärgiga võita iga rajakorv. Mängija, kes võidab rohkem rajakorve, võidab matši.
  2. Kasutatakse disc golf’i ametlikke reegleid (kus kirjeldatakse medalimatši), välja arvatud juhtudel, kus need asenduvad käesolevate reeglitega.
  3. Vastaste paar mängib grupis, kus on veel vähemalt üks paar või kohtunik.

A.02 Mängu kord

  1. Samas grupis mängivate vastaste avaviske järjestus järgib skoorkaardi järjestust.
  2. Paarisiseselt viskab esimesel rajakorvil esimesena see mängija, kelle nimi on skoorkaardil kirjas esimesena. Kõikidel järgnevatel rajakorvidel viskab esimesena see mängija, kes eelmise rajakorvi võitis. Viigiseis viske sooritamise järjestust ei muuda.

A.03 Karistused

  1. Reegli rikkumisele tähelepanu juhtida või mängijat hoiatada võib ainult mängija vastane. Reegli rikkumist võib kinnitada grupi ükskõik, milline mängija või kohtunik. 
  2. Kahe korvi vahepeal määratud karistused ja hoiatused kehtivad järgmisel korvil.

A.04 Skoor

  1. Matši skoor pannakse kirja selle järgi, kumb mängija on vastaval ajahetkel võitnud rohkem korve. Matši alguses on paarid viigis või “võrdses seisus”. Mängu käigus on üks mängija ees nii mitme korvi võrra, kui palju ta on võitnud, ning tema vastane on taga sama korvide arvu võrra.
  2. Mängija võidab korvi siis, kui ta läbib selle vähema arvu visetega kui tema vastane. Mängija, kes võidab korvi, saab tulemuseks 1. Teine mängija ei saa tulemust, seda saab märkida kriipsuga. Kui mõlemad mängijad läbivad rajakorvi sama visete arvuga, siis korv poolitatakse ning kumbki mängija tulemust ei saa. 
  3. Mängija võib oma vastaselt küsida, mitu viset vastane parasjagu rajakorvil teinud on. Mängija, kes avaldab arvu valelikult, kaotab selle rajakorvi.

A.05 Loovutamine

  1. Mängija võib loovutada matši igal ajal enne matši lõppu. Matši võit läheb vastasele.
  2. Mängija võib loovutada rajakorvi igal ajal enne, kui mõlemad mängijad rajakorvi lõpetavad. Korvi võit läheb vastasele.
  3. Mängija võib loovutada oma viske vastasele. See läheb arvesse kui vise, mis lõpetas rajakorvi.
  4. Mängijate paar võib leppida kokku parasjagu mängitava raja poolitamise.
  5. Loovutamisest ei saa keelduda ega seda tagasi võtta.

A.06 Matši võitmine

  1. Mängija on matši võitnud siis, kui ta on võitnud rohkem rajakorve, kui neid on mängida jäänud.
  2. Kui mängijate paar on ringi lõpuks võrdses seisus, on matš viigis. Korraldaja otsustab, kas ja kuidas viigiseis lahutada.

Lisa B PDGA

B.01 Üldosa

  1. Paarisvõistkond koosneb kahest mängijast. Võimalikud on ka alternatiivsed formaadid teistsuguste võistkonna suurustega ning siinseid reegleid saab üldistada vastavalt.
  2. Kasutatakse disc golf’i ametlike reegleid, välja arvatud juhtudel, kus need asenduvad käesolevate reeglitega.

B.02 Mängu kord

  1. Esimese rajakorvi alustamise järjestus määratakse selle järgi, milline on võistkondade järjestus skoorkaardil või -kaartidel. Kõikidel järgnevatel rajakovidel määrab avaviske järjestuse eelmisel korvil saadud tulemused nõnda, et väikseima tulemusega võistkond viskab esimesena jne. Viigiseis viske sooritamise järjestust ei muuda.
  2. Kui kõik võistkonnad on teinud avaviske, teeb järgmise viske sihtmärgist kaugemal asetsev võistkond.
  3. Võistkonnaliikmed, kes viskavad samast viskekohast, võivad visata ükskõik kummas järjestuses.

B.03 Karistused

  1. Viske tagajärjel saadud karistus kehtib ainult viske sooritanud mängijale. Kõik ülejäänud hoiatused ja karistused langevad osaks võistkonnale tervikuna ning need kirjutatakse võistkonna arvele formaadist olenemata.
  2. Iga vise, mis ei saa mingil juhul parandada võistkonna tulemust, on lisavise. Võistkond, mille liige on sooritanud lisaviske, saab esimese rikkumise eest hoiatuse ning iga järgneva rikkumise eest võistkonna mis tahes mängija poolt määratakse võistkonna skoorile karistusvise.

B.04 Viske sooritamise koht

  1. Formaadis, kus mõlemad võistkonnaliikmed peavad viskama samast viskekohast, saab võistkonna liige reeglitevastase mängu eest ühe karistusviske juhul, kui ta viskab teisest viske sooritamise kohast, kui esimesena visanud võistkonnaliige.
  2. Viske sooritamise koht, kust mängivad mõlemad võistkonnaliikmed, peab olema markeeritud sama markerkettaga.
  3. Kui viske sooritamise koht, kust mängivad mõlemad võistkonnaliikmed, liigutatakse mis tahes põhjusel uude kohta, peavad mõlemad mängijad mängima uuest viske sooritamise kohast.

B.05 Formaadid

  1. Parim vise (Best Throw) 
    1. Mõlemad võistkonnaliikmed viskavad tiialalt. Seejärel võistkond valib, kummast asukohast järgmisena visata. Mõlemad võistkonnaliikmed viskavad valitud viskekohast ning taas valitakse, kummast asukohast mängu jätkata, ja nii edasi.
    2. Võistkond lõpetab rajakorvi siis, kui võistkonna üks liikmetest lõpetab rajakorvi.
    3. Võistkonna tulemuseks rajakorvil on visete arv igast viske sooritamise kohast, kust mängu jätkati, ning sellele lisanduvad karistusvisked.
    4. Kui võistkond korjab visatud ketta üles enne, kui viskekoht on valitud või markeeritud, ei saa võistkond seda viset valida. Kui võistkond korjab mõlemad visatud kettad üles, ilma et viskekoht oleks markeeritud, asetatakse teine üles korjatud ketas oma algsele asukohale tagasi, vastavalt grupi kokkuleppele, ning võistkond peab mängima sellest tulenevast viskekohast.
    5. Kui üks võistkonnaliikmetest on puudu, hiljaks jäänud või jätab mängu pooleli, võib teine võistkonnaliige mängida, kuid puuduoleva liikme eest viskeid ei tehta. Hiljaks jäänud võistkonnaliige võib mänguga ühineda alles korvidevahelisel ajal.
  2. Modifitseeritud parim vise (Modified Best Throw)
    1. Modifitseeritud parim vise on sama, mis „Parim vise“ järgmise erinevusega: korraldaja võib seada piirangu, millal võib võistkond mõlema liikme avaviset kasutada. Võistkond saab kaks karistusviset, kui see piirang on ületatud.
  3. Halvim vise (Worst Throw) 
    1. Mõlemad võistkonnaliikmed viskavad tiialalt. Seejärel otsustab vastasvõistkond, kummast asukohast võistkond mängu jätkab, eesmärgiga ajada võistkonna tulemus rajakorvil võimalikult suureks. Mõlemad võistkonnaliikmed viskavad valitud viskekohast ning siis valivad vastased jälle, kummast asukohast võistkond mängu jätkab, ja nii edasi.
    2. Võistkond lõpetab rajakorvi siis, kui võistkonna kõik liikmed lõpetavad korvi samast viskekohast.
    3. Võistkonna tulemuseks rajakorvil on visete arv igast viske sooritamise kohast, kust mängu jätkati, ning sellele lisanduvad karistusvisked.
    4. Kui võistkond korjab visatud ketta üles või markeerib viskekoha ära enne, kui nende vastased on viskekoha määranud, asetatakse ketas algsele kohale tagasi, vastavalt grupi kokkuleppele. Seejärel valivad vastased viskeohaks kas ketta liigutamisest tuleneva uue viskekoha, teisest visatud kettast tuleneva viskekoha või liigutatud kettast tuleneva algse viskekoha.
    5. Kui vastased valivad selgelt soodsama viske sooritamise koha, võib korraldaja nad diskvalifitseerida.
    6. Kui võistkonnaliige on puudu, hiljaks jäänud, katkestab või on diskvalifitseeritud, siis võistkond diskvalifitseeritakse.
  4. Raske vise (Tough Throw)
    1. Raske vise on sama, mis „Halvim vise“, järgmise erinevusega: võistkond lõpetab rajakorvi siis, kui võistkonna üks liikmetest lõpetab rajakorvi. 
  5. Vahelduv vise (Alternate Throw)
    1. Võistkond valib, milline võistkonnaliige sooritab avaviske esimesel rajal. Seejärel viskab võistkonna järgmine liige eelneva võistkonnaliikme viskest tulenenud viskekohast ja nii edasi. 
    2. Võistkond lõpetab rajakorvi siis, kui võistkonna üks liikmetest lõpetab rajakorvi.
    3. Võistkonna tulemuseks korvil arvestatakse võistkonna poolt sooritatud visete arvu ning sellele lisanduvaid karistusviskeid.
    4. Kui võistkonnas sooritab viske vale liige, on see reeglitevastane mäng ja toob kaasa ühe karistusviske. Vise ei lähe arvesse ning õige liige sooritab uue viske. Kui pärast vale liikme viset on sooritatud täiendavalt viskeid, saab võistkond kaks karistusviset ja mäng jätkub.
    5. Samast viskekohast sooritatavaid kordusviskeid (uus vise) viskab sama mängija.
    6. Iga hilinenud või puuduva võistkonnaliikme tõttu vahele jäänud rajakorvi eest saab võistkond tulemuseks par’i, millele lisandub neli karistusviset. Kui võistkonna liige kas katkestab või ta diskvalifitseeritakse, siis võistkond diskvalifitseeritakse.
  6. Modifitseeritud vahelduv vise (Modified Alternate Throw)
    1. Modifitseeritud vahelduv vise on sama, mis „Vahelduv vise“, järgmise erinevusega: korraldaja võib määrata, milline võistkonnaliige sooritab avaviske esimesel rajal.
  7. Parim tulemus (Best Score)
    1. Võistkonna iga liige mängib rajakorvil üksikmängijana.
    2. Võistkond lõpetab rajakorvi siis, kui võistkonna üks liige lõpetab rajakorvi võistkonna jaoks väikseima võimaliku tulemusega.
    3. Võistkonna tulemuseks rajakorvil arvestatakse väikseimat ühe võistkonnaliikme poolt saadud tulemust, sealhulgas sellele mängijale osaks langenud karistusviskeid ning kõiki lisanduvaid võistkondlikke karistusviskeid. 
  8. Vahelduva viske parim tulemus (Best Score Alternate Throw)
    1. Võistkonna mõlemad liikmed viskavad tiialalt, pannes käima kaks vahelduva viske jada.
    2. Võistkond lõpetab rajakorvi siis, kui ükskõik millise vahelduva viske jada tulemusena on saavutatud võistkonna parim võimalik skoor.
    3. Võistkonna tulemuseks rajakorvil on kahest vahelduva viske jadast madalaim skoor, mis sisaldab viskeid ning kõiki lisanduvaid võistkondlikke karistusviskeid.