KV-RAK-1

K: Kas rikkumistele kehtib eelistusjärjekord, kui rikuti enamat kui üht reeglit?

V: Jah. Karistus määratakse kõige rangema karistusega rikkumise järgi. Võrdsete rikkumiste korral kohaldatakse esimesena aset leidnud rikkumine. Ühte viset ei saa karistada rohkem kui ühe rikkumisega.

KV-RAK-2

K: Kui ühe viske jooksul toimus mitu rikkumist, kuidas ma tean, millist reeglit rikuti esimesena, võttes arvesse, et reeglit ei ole rikutud enne, kui ketas on peatunud?

V: Selle reegli puhul on sõna „esimesena“ tähendus üheselt mõistetav hetkena, millal ketas satub olekusse, kus see rikub reeglit. Üks harilik reeglite paar, mida ühe viske jooksul võib korraga rikkuda, puudutab OB-d ja kohustuslikku rajapunkti. Niipea kui ketas siseneb keelatud alasse, arvestatakse, et see möödus kohustuslikust rajapunktist valelt poolt, kuid ketast ei loeta OB-ks, kuni see pole seisma jäänud. Seega juhtus kohustuslikust rajapunktist valelt poolt möödumine esimesena.

KV-RAK-3

K: Kas ma võin vaidlustada otsuse, mis tehti teise mängija kohta minu grupis?

V: Jah. Kõnealune mängija võib seejärel sooritada varuviskeid.

KV-RAK-4

K: Minu grupp arvab, et minu ketas on OB-s, kuid minu arvates on see ebaselge. Kas õigus ei peaks olema mängijal, kuni pole tõestatud vastupidist? Ketas on siis mängus, või mis?

V: Põhimõte „kuni pole tõestatud vastupidist“ tuleb mängu ainult siis, kui grupp ei suuda otsustada, kuna hääled on võrdsed. Näiteks, kui kaks mängijat näevad, et ketas on mängus, ja kaks näevad, et OB-s. Kui aga grupi enamus arvab, et ketas on OB-s, siis see on OB-s.

KV-RAK-5

K: Minu grupp tegi otsuse, mis osutus valeks. Ketas kuulutati mängus olevaks, kuigi see oli tegelikult OB-s, seega ma mängisin valest viske sooritamise kohast. Kas mulle määratakse karistus?

V: Sina vastutad selle eest, et mängiksid rada õigesti. Kui sa grupiga ei nõustu ja kohtunikku pole käepärast, tee varuvise ning lase peakohtunikl hiljem otsustada.

KV-RAK-6

K: Milliseid reegleid tuleks järgida, kui ma mängin turniiril või mõnel muul ringil, millel ei ole PDGA-poolset kinnitust?

V: Kui sa mängid võistlusel, kus on välja kuulutatud, et kehtivad PDGA reeglid, siis tuleb järgida disc golf’i ametlikke reegleid, olenemata sellest, kas võistlus on PDGA poolt heaks kiidetud või mitte. Võistlusjuhend kehtib ainult PDGA võistlustel. Kui reeglite kohta ei ole mingit teadaannet tehtud, võite mängida mis tahes reeglite järgi sinu grupp või võistlusel osalejad kokku lepivad, sealhulgas PDGA reeglite järgi.

KV-RAK-7

K: Mis siis, kui peakohtunik on puudu?

V: Kõikidel PDGA kinnitatud turniiridel on peakohtunik. Mitteametlikel võistlustel või juhuslikes mängudes saab korraldaja kohustused üle võtta keegi, kellel on mängijate üle autoriteeti. Kui keegi ei soovi korraldaja olla, peab mängima ilma mõningate korraldaja funktsioonideta. Näiteks grupi otsuseid ei saa vaidlustada. Samas osasid korraldaja funktsioone võib väljendada muul viisil. Näiteks peaksid pargi märgistused näitama, mis järjekorras radu mängida, kus asuvad võimalikud OB-alad ja muid asjaolusid, millest muidu mängijate koosolekul või caddy book’is räägitakse.

KV-RAK-8

K: Kõik minu grupis on atesteeritud kohtunikud. Teatud reeglid nõuavad otsuse tegemiseks kas kahte grupi mängijat või kohtunikku. Kas piisab, kui ainult üks meist otsuseid teeb, kuna me oleme kõik kohtunikud?

V: Ei. Selleks, et võistlustel otsuseid teha, peab korraldaja andma antud turniiri kohtuniku volitused. Testi läbimine ei tee veel antud turniiri kohtunikuks (sellele viidatakse läbivalt kohtuniku kohta käivates reeglites). Lisaks kehtivad kohtunikule otsuste tegemisel piirangud olenevalt sellest, kas ta mängib või mitte. Kohtunik (s.h peakohtunik), kes mängib, ei saa täita ainukohtuniku rolli otsustes, mis puudutavad tema divisjoni mängijaid. Mittemängiv kohtunik võib otsuseid teha ainuisikuliselt seal, kus reegli järgi võib otsuseid teha kohtunik. Spotter saab teha otsuseid (näiteks, mis puudutab OB-sse sattunud ketta asukohta) tingimusel, et ta on ka kohtunik. Kui ta ei ole, tuleb tema otsust arvestada kui panust grupi otsuse tegemisel.

KV-RAK-9

K: Kas mängija võib tähelepanu juhtida, kui ta reeglit rikkus, või seda kinnitada?
V: Jah.

Vise

KV-VIS-1

K: Mu viskekäsi läks hoogu võttes vastu puuoksa, ketas kukkus maha ja veeres mu viske sooritamise kohast ettepoole. Kas see oli vise?

V: Ei. Vise algab sellest, kui ketas liigub ettepoole kavatsetud suunas. Ketas, mis kukub maha või pudeneb käest enne hoovõttu või selle ajal, ei lähe viskena arvesse.

KV-VIS-2

K: Kas on mingeid piiranguid selle kohta, kuidas ketast visata? Näiteks, kas võib teha ainult oda (tomahawk) viskeid?

V: Selle kohta pole mingeid piiranguid, kuidas ketast visata. Võid visata tagantkätt, eestkätt, tomahawk’i, thumber’it või mis tahes muul viisil, mis pähe tuleb. Võid soovi korral visata isegi jalaga.

Avavise

KV-AVA-1

K: Kuidas tiialasid määratakse?

V: Korraldaja võib valida mitme meetodi vahel, kuidas tiialasid ja drop zone’isid määratleda. Ühes pargis leidub rohkem kui üht tüüpi tiisid. Kui kahtled, küsi korraldajalt. Järgnevalt on toodud mõned levinud viisid, kuidas tiialasid määrata: Kui on olemas kunstlik avaviske platvorm, millel ei ole märgistust, on tiialaks ala, mis eristub ümbrusest oma värvi, materjali, kõrguse ja/või tekstuuri poolest. Mõned avaviske platvormid on ehitatud nii, et eesotsas on jätkuala (follow-through area). Jätkuala võib olla tähistatud teise värviga või see võib olla lõik, mis jääb märgitud tiiala joone ette. Platvormi see osa, mis on jätkuala taga, on tiiala. Juhul kui märgitud on piirjooned (kas täieliku või osalise joonega, või nelja markeriga), on tiialaks piirjoonte sisse jääv ala. Kui tähiseks on markerid, on tiiala piiritletud markerite välisservaga. Kui kunstlikku avaviske platvormi ei ole, siis ulatub tiiala ristjoones kolm meetrit tiiala joone taha. Kui tiiala joont tähistab joon, kuulub tähistatud joon tiiala sisse. Kui tiiala joont tähistab kaks tiiala markerit, siis tiiala ulatub ette ja väljapoole tiiala markerite välisservani. Kui tii tähiseks on ainult tiiala märk või üks tiiala marker, jääb tii märgist või markerist ühele poole ja selle taha.

KV-AVA-2

K: Viskasin oma draiveri kõrgemal paiknevalt avaviske platvormilt. Kui ma lasin ketta lahti, jäi minu jala esiosa üle platvormi ääre rippu. Kas see on viskeasendi rikkumine?

V: Ei. Reegel ütleb, et kõik toetuspunktid peavad ketta vabastamise hetkel jääma tiiala piiridesse. „Toetuspunkt“ viitab mängija mistahes punktile, mis on kontaktis mängupinnaga (antud juhul avaviske platvormiga), mitte aga tervele kehaosale, nagu näiteks jalg. Üle serva rippuv jalaosa ei ole toetuspunkt, sest see ei ole kontaktis mängupinnaga, seega rikkumist pole toimunud.

Viske sooritamise koht

KV-VSK-1

K: Mu ketas maandus sillale, mis kaardub üle OB-oja. Kas jätkan mängu sillalt või on mu ketas OB-s, kuna see on oja kohal? Mis siis, kui ma seisan silla maapealsel osal?

V: Sild on näide sellest, kui üks mängupind asub vertikaalselt teise mängupinna kohal. Iga mängupinda käsitletakse iseseisvana. Kuni peakohtunik ei ole kuulutanud silda OB-alaks, on see seespool mänguala, olenemata sellest, kas mängupind selle kohal või all on OB. Kui kahe meetri reegel kehtib, ei saa seda siin kohaldada, sest ketas on mängupinna peal, mitte selle kohal. Seega markeerid viskekoha sillal ja karistust ei kaasne.

Viske sooritamise koha märkimine

KV-MÄR-1

K: Üks kogenematu mängija minu grupis keeras koha märkimiseks ketta ümber ja viskas sealtsamast. Mis on otsus?

V: See on markeerimisreegli rikkumine, kuna viskekoha markeerimiseks kasutati väära meetodit. Mängija esimene markeerimisreegli rikkumine toob kaasa hoiatuse.

KV-MÄR-2

K: Mu ketas on puu otsas kinni, otse tüve kohal. Kuidas ma seda märgin?

V: Kui ketta all on ruumi seda märkida, siis nii teegi. Kui ei ole, siis märgi esimesele võimalikule kohale piki mängujoont tagapool.

KV-VSA-1

K: Toetuspunkt on määratletud kui „mängija mistahes kehaosa“, mis puudutab mängupinda. Ometi on mängija keha ja mängupinna vahel peaaegu alati mingisugune riietuse kiht, näiteks jalanõu. Kas see ka loeb?

V: Jah. Väljendit „mängija mistahes kehaosa“ peaks tõlgendama nii, et sinna kuulub lisaks riietusele ka liikumisvahendid, nagu näiteks kepp või kargud (kui need pakuvad toetust).

KV-VSA-2

K: Kas ma võin puttimise ajal viske sooritamise koha taga oksast või millestki muust kinni hoida?

V: Oma viske sooritamise koha taga millestki toetuseks kinni hoidmine ei ole reeglite järgi keelatud eeldusel, et objekt on seespool mänguala. Samuti ei tohi seda liigutada, kuna viskeasend peab olema selline, mis tingib pargis asuvate takistuste vähima liikumise. Toetuseks ei ole lubatud kinni hoida teisest inimesest, sest see inimene ei ole osa pargist.

KV-VSA-3

K: Meie pargis on kaks horisontaalset vihmavee äravoolutruupi, mis väljuvad nõlva küljelt viske trajektoorile. Nende läbimõõt on umbes pool meetrit ning need on kaetud metallvõrega, mille vahed on piisavalt suured, et ketas võib läbi minna, kuid mängija mitte. Kui ketas siseneb truupi, siis kas mängija võib ilma karistuseta märkida ketta asukoha lihtsalt nõlvale, otse truubis oleva ketta kohale, kuna ketas on allpool mängupinda?

V: Jah. Truubi sisemus ei ole mängupind, kuid nõlv selle kohal on. Kui peakohtunik ei ole andnud juhiseid selle kohta, kuidas toimida ketta sattumisel nendesse truupidesse, siis võivad mängijad märkida nõlvale, otse ketta kohale ilma karistuseta.

KV-VSA-4

K: Mul on viske sooritamise koht ülesmäge, et teha lühike putt. Kas võin asetada oma tagumise jala viske sooritamise koha peale ja esijala viske sooritamise kohast ettepoole, et seejärel esijalg just enne vabastamist üles tõsta? Pärast ketta viskamist viib viskemoment mind viske sooritamise kohast tahapoole. Nimetan seda „fade-away“ putiks.

V: Jah, see on lubatud. Viskeasend oli ketta vabastamise hetkel reeglipärane ning pärast vabastamist ei astunud sa viske sooritamise kohast üle (sihtmärgile lähemale).

Takistused ja vabastus

KV-TAK-1

K: Mu draiver sattus piknikulaua alla. Kas ma võin mängida selle tagant? Selle pealt?

V: Piknikulauad koos pargi muu inventariga on pargis takistusteks. Neid tuleb kohelda kui mistahes muid takistusi, näiteks põõsast või puud. See, kuidas oma järgmist viset sooritada, sõltub piknikulauast. Kui selle all on viskeasendi võtmiseks ruumi, kasvõi jala pistmiseks sinna alla, siis nii teegi. Kui ketas on piknikulaua peal ja laua all on ruumi, asub viske sooritamise koht maapinna kohal ning märkida saab seda otse selle alla, jätkates mängu sealt. Kui ketas on piknikulaua peal ja laua all ei ole ruumi, saab mõistlikkuse piires mängida selle pealt. Muudel juhtudel on laud tahke takistus ja viske sooritamise koht märgitakse mängujoonel selle taha.

KV-TAK-2

K: Suur murdunud oks (30 cm läbimõõduga ja 3 m pikk) on minu viskeasendil ees. Kas mul on lubatud seda liigutada?

V: Jah, kui sa suudad. Juhusliku takistuse suuruse jaoks piirangut ei ole, niikaua kui see vastab määratlusele. Sa võid seda liigutada, kui see on võimalik ning kui sooritad viske 30 sekundi jooksul, mis on lubatud liigse viivituse reegli järgi.

KV-TAK-3

K: Mu ketas jäi lebama ühe pika maha kukkunud puuoksa alla. Oks on selgelt puust eraldunud ning ulatub ketta tagant selle ette. Kas ma võin oksa liigutada?

V: Jah.Kui oks on mis tahes kohas, kuhu saaksid asendi sissevõtmisel asetada toetuspunkti, siis võid seda liigutada ka siis, kui teine osa on rajakorvile lähemal kui minimarkeri tagumine serv.
KV-TAK-4

K: Lahtine, murdunud oks ripub täpselt mu minimarkeri taga, raskendades mul viskeasendit sisse võtta. Maapinda see ei puutu. Kas mul on lubatud seda liigutada? Kas ma saan juhusliku vabastuse?

V: Ei. Kuna see ei ole viske sooritamise koha peal ega selle taga (sinu viske sooritamise koht on mängupinnal), on see sama kui terve ühes tükis oks. Sellest peab mängima ümber.

KV-TAK-5

K: Kas võib saada vabastust sellistest ärritavatest taimedest, nagu karuputk või kõrvenõges?

V: Ei, kui just korraldaja ei ole teada andnud nende kohta käivast juhuslikust vabastusest. Need taimed mõjuvad mängijatele erinevalt ja kujutavad väga harva endast tõsist terviseohtu. Kui su ketas satub mingite taimede sisse ja sa ei taha sealt edasi mängida, siis võid ühe karistusviske hinna eest kas võtta vabastust omal valikul või viske loovutada.

KV-TAK-6

K: Kuidas ma märgin viske sooritamise kohta, kui mu ketas maandus tundliku, kaitstud, ohustatud või väärtusliku lehestikuga alale pargis?

V: Korraldaja võib kuulutada selle ala OB-ks või vabastusalaks ning sellisel juhul tuleb viske sooritamise koht märkida vastavalt asjakohasele reeglile. Kui korraldaja ei ole teavitanud, et ala kuuluks erikohtlemise alla ning sinna oleks keelatud siseneda, sellisel juhul on see vabastusala ja mängida tuleb vastavalt kohaldatavale reeglile. Märkuseks, et vabastust võib omal valikul võtta või viskest loobuda ühe karistusviske hinna eest.

KV-TAK-7

K: Mida ma saan teha mängukõlbmatu, ohtliku või halvasti märgistatud tiiga?

V: Kui tii puhul on probleemiks juhuslik takistus, mida ei saa kergesti eemaldada (näiteks seisuvesi), võib võtta juhuslikku vabastust tii taga. Teiste ebasoodsate asjaolude jaoks vabastust ei anta, kuigi libeda tii puhul võib libisemise vastu asetada maha rätiku. Kui tii on halvasti märgistatud, siis otsige võimalusel üles kohtunik või kohalik mängija mõnest teisest grupist, et aidata kindlaks teha tiiala piirjooned.

KV-TAK-8

K: Täpselt minu viskekoha ees on hiiglasuur ämblikuvõrk. Kas ma võin selle ära lõhkuda?

V: Ainult juhul, kui osa sellest on maas viske sooritamise koha peal või selle taga, siis on tegemist prahiga, mille võib eemaldada, nagu juhusliku takistuse. Kui see jääb ainult lennuteele ette või maad ei puuduta, siis ei saa seda liigutada.

KV-TAK-9

K: Mängija, kes võtab vabastust takistustest või juhuslikust alast, võib piki mängujoont liikuda tahapoole esimese võimaliku viske sooritamise kohani. Mis on „parem vabastus“, millest korraldaja võib teada anda?

V: Parem vabastus võib olla drop zone, kordusvise või võimalus liigutada viske sooritamise kohta. Vabastust (viske sooritamise koha ilma karistuseta liigutamine) võimaldatakse olukordades, mis on tavatud, seega korraldajal on palju tegevusruumi eriliste olukordade lahendamiseks.

Trajektoori puudutavad reeglid

KV-KOH-1

K: Mu vise möödus kohustuslikust rajapunktist valelt poolt, veeres siis ringi tagasi teisele poole ja jäi pidama just enne rajapunkti. Kas ketas jäi ikka valele poole?

V: Niipea kui su ketas siseneb keelatud alasse, ei ole ülejäänud lend tähtis. Oled kohustuslikust rajapunktist möödunud valelt poolt.

KV-KOH-2

K: Mul möödus ketas kohustuslikust rajapunktist valelt poolt ning ühtegi drop zone’i ei ole märgitud. Kus mu viske sooritamise koht on?

V: Lähed tagasi eelmisse viske sooritamise kohta.

Ketta asukoha määramine

KV-ASU-1

K: Kuidas ma märgin ketast ligipääsmatus kohas allpool mängupinda, näiteks maalõhes? Kas selle eest saab karistuse?

V: Reeglid, mis kehtivad mängupinna kohal olevale kettale, kehtivad ka mängupinnast allpool olevale kettale. Kui leiad oma ketta lõhe seest ja seal ei saa sisse võtta mõistlikku viskeasendit, võid viske sooritamise koha märkida mängupinnale otse selle kohal ilma karistuseta. Kui otse ketta kohal asuv koht on õhus või tahke objekti sees, siis märgi viske sooritamise koht esimesse võimalikku paika piki mängujoont tahapoole liikudes.

Kahe meetri reegel

KV-2M-1

K: Kas kahe meetri reegel ikka kehtib?

V: Vaikimisi kahe meetri reegel ei kehti. Võistluste peakohtunik võib seda turniiril rakendada nii palju, kui ta heaks näeb, sealhulgas konkreetsete takistuste puhul. Sellisel juhul räägitakse sellest mängijate koosolekul ja/või caddy’ raamatus.

KV-2M-2

K: Sihtmärgile toetuvat ketast ei arvestata kahe meetri reegli alla. Aga kui ketas toetub muule pargis leiduvale inventarile, nagu näiteks tii või pargi tähisele?

V: Sel juhul arvestatakse ikkagi kahe meetri reeglit, sest see ei ole sihtmärk. Ainukeseks erandiks on mängitava raja sihtmärk, nii et kui ketas juhtub kinni jääma teise raja sihtmärgile kõrgemal kui kaks meetrit, läheb see kahe meetri reegli alla.

KV-2M-3

K: Kohtunik otsustas, et mu ketas oli mängupinnast kõrgemal kui kaks meetrit, enne kui ma jõudsin ise vaadata. Teine mängija raputas ketta alla enne, kui ma jõudsin viske sooritamise koha ära märkida. Kahe meetri reegel kehtis. Mis on otsus?

V: Kuna kohtunik on otsustanud, siis rakendatakse kahe meetri karistust, ning viske sooritamise koht märgitakse otse selle alla, kus su ketas oli kinni jäänud, nii hästi kui seda kohtunik ja sinu grupp võivad kindlaks määrata.

Kadunud ketas

KV-KAD-1

K: Minu ketas suundus OB-järve suunas, kuni see kadus vaateväljalt ning me ei leidnudki seda üles. Kas mängu tuleks jätkata kadunud ketta või OB-reegli järgi?

V: Kui su grupp on nõus, et on olemas veenvad tõendid selle kohta, et ketas läks OB-järve, siis eeldad, et nii juhtuski, ja mängid OB-reegli järgi. Kui on ebakindel, kas see läks järve või mitte, siis mängid kadunud ketta reegli järgi.

Puttimisala

KV-PUT-1

K: Kui ma putin harkisjalu, kas mu teine jalg peab olema viske sooritamise kohaga risti oleval joonel?

V: Ei. Sinu teine jalg võib olla nii lähedal, kui sinu minimarkeri tagumine serv. Nii et sinu teine jalg ei pea olema markeri taha jääva jalaga täpselt kohakuti. Õigupoolest võib minimarkeri taha jääv jalg olla kuni 30 cm tagapool (viske sooritamise ala pikkus) ja/või 10 cm küljele (pool viske sooritamise ala 20 cm laiusest), mis tähendab, et su teine jalg võib tegelikult olla sihtmärgile lähemal. See ei tohi lihtsalt olla lähemal kui minimarkeri tagumine serv. Samuti pea meeles, et sinu minimarkeri tagumise servaga võrdväärset kaugust sihtmärgist tähistav kujund on ring, mille keskpunktiks on sihtmärk.

Väljaspool mänguala ehk OB

KV-OB-1

K: Mu lemmik draiver läks OB-sse. Kas ma võin selle järgmiseks viskeks ära tuua?

V: Jah, kui sooritad järgmise viske 30 sekundi jooksul, nagu liigse viivitamise reegli järgi lubatud.

KV-OB-2

K: Mu draiver läks OB-tiiki, mida ümbritsevad pikad kõrkjad. Üks meeter kohast, kus ketas oli viimati seespool mänguala, asetab mind keset kõrkjaid. Kas ma võin lihtsalt tiialale tagasi minna?

V: Jah. Üks OB valikutest on eelmisse viske sooritamise kohta tagasiminek. Teise võimalusena võid sama resultaadiga kuulutada välja loovutatud viske. Samuti võid võtta vabastuse omal valikul piki mängujoont tahapoole (ilma lisakaristust saamata), sest võtaksid vabastust omal valikul olukorras, kus oled OB eest juba saanud karistuse. See on tõenäoliselt sinu parim valik.

KV-OB-3

K: Mu ketas tabas painduvat piirdeaeda OB poolelt. Kas ketas oli viivuks seespool mänguala, kuna piirdeaed paindus või ehk kuna see läbis kergelt piirdeaia auku?

V: Ei. Piirdeaed piirab OB-tasandit, mis paindub, sest piirdeaed paindub. Juhul kui ketas ei läbinud ega jäänud piirdeaeda kinni, loetakse piirdeaeda katkematuks ja läbitungimatuks pinnaks. Sinu ketas ei olnud piirdeaeda tabades hetkekski seespool mänguala.

KV-OB-4

K: Mu ketas läks OB-sse. Kas võin kasutada valikulise vabastuse reeglit, et märkida viske sooritamise koht piki mängujoont tahapoole, selle asemel, et OB-alast üks meeter võtta?

V: Jah. Vabastust omal valikul võib võtta vabalt (ilma lisa karistusvisketa) pärast viset, millega kaasneb karistusvise ja mis nõuab uut viske sooritamise kohta (näiteks OB või kõrgemal kui kaks meetrit).

KV-OB-5

K: Minu ketas maandus OB-oja kõrvale. On raske öelda, kas ketas on ojas või mitte, kuna oja servas on mõneti muda ja rohtu. Teine mängija läks ketta juurde ja vajutas seda allapoole, et näha, kas selle all on vett. Kas mu ketas on nüüd automaatselt seespool mänguala, sest teine mängija puudutas seda?

V: Ei. Pane tähele, et vahelesegamise ja ketta asukoha reeglid on kirjutatud ketta liigutamise seisukohast, mitte pelgalt puudutamise kohta. Teine mängija ei muutnud sinu ketta asukohta. Õigupoolest peabki mõnikord ketast käsitsema, et selgitada selle staatust või omanikku. Kui liigutad oma vististi OB-s olevat ketast, on see automaatselt OB-s. Kuid ei ole olemas analoogset reeglit, mille järgi ketas asub seespool mänguala juhul, kui keegi teine seda liigutab. Kui nii juhtub, tuleb ketas asetada oma umbkaudsele asukohale tagasi, nagu grupp on kokku leppinud.

KV-OB-6

K: Üks mängija mu grupis tegi jalavea ja sellele juhiti tähelepanu (ning kinnitati). Tema ketas läks OB-sse. Kas ta saab hoiatuse, karistuse või kaks karistust?

V: Mängija esimese viskeasendi rikkumisega kaasneb karistusvise. Antud juhul oli rikkumisi mitu. Tavaliselt loeb esimesena toime pandud rikkumine. Siinsel juhul jalaviga (kuigi tegelikult pole sel tähtsust, sest mõlemal juhul on üks karistusvise). Kordusviset ei ole, nii et ketast mängitakse OB-st. Kuna mängija ei või ühe viske ajal saada karistusviskeid mitme rikkumise eest, on karistusviskeid ainult üks.

KV-OB-7

K: Reeglite järgi võib märkida vastavalt sellele, kus ketas „viimati läks üle OB-sse“. Millal see juhtub? Näiteks võib ketas lennata mõnda aega OB-joone kohal. Kas see on siis, kui osa kettast ületab joone või kui terve ketas ületab joone?

V: See on siis, kui terve ketas ületab joone. Kui olla ülimalt täpne, siis ketas on ring, seega on sel ühene viimane kontaktpunkt OB-joone sisemise servaga. See on see punkt, mille abil märkida.

Juhuslik ala

KV-JUH-1

K: Minu ketas maandus ojas, mis on kuulutatud juhuslikuks alaks. Kas ma võin minimarkeri taha panna kivi või katkise oksa, et selle peal seista nii, et mu jalad jääksid kuivaks?

V: Kui sa otsustad mitte võtta juhuslikku vabastust piki mängujoont tahapoole, siis pead võtma sellise viskeasendi, nagu igal pool mujal pargis. Ainus kord, kui on lubatud liigutada takistusi, on juhuslikke takistusi viske sooritamise koha eest. Kui sa ei taha viske sooritamise kohast mängida nii, nagu see on, ega võtta juhuslikku vabastust, võid võtta vabastust omal valikul või loovutada viske ühe karistusviske hinna eest.

KV-JUH-2

K: Kas mõiste „veekogu“ juhusliku vabastuse reeglis sisaldab ka jääd ja lund?

V: Ei. Reeglites kirjas olev „juhuvesi“ on vesi oma tavatähenduses, vedelas olekus. Reeglid ei võimalda juhuslikku vabastust lumest, jääst ega isegi aurust, kui peaks sellega kokku puutuma. Kusjuures, korraldaja võib kuulutada jää ja lume juhuslikuks takistuseks, mispuhul võib neid liigutada, kui nad on viske sooritamise koha peal või selle taga.

Raja lõpetamine

KV-LÕP-1

K: Kui mu viske sooritamise koht on korvi juures, kas ma pean viskama ketta sisse või võin ma selle lihtsalt asetada kandealusele ja lasta lahti?

V: Võid selle asetada kandealusele, kuid pead selle vabastama ja laskma peatuda enne selle ära võtmist. Vabastamine on viske kohustuslik osa, nii et pelgalt kettide või kandealuse puudutamine kettaga ei ole vise ja ei lõpeta rada.

KV-LÕP-2

K: Ma puttisin ning mu ketas jäi korvi peale. Mis nüüd?

V: Sa ei ole veel rada lõpetanud. Märgi viske sooritamise koht ketta alla ning jätka.

KV-LÕP-3

K: Ma puttisin ning mu ketas jäi seisma horisontaalselt korvi alarauale, üle kahe mügariku. Kas see loeb?

V: Jah.

KV-LÕP-4

K: Kõik mu grupis nägid, kuidas mu pehme putter pressis korvi külje vahelt sisse ja jäi seisma täielikult selle sees ega kiilunud üldse. Mulle öeldi, et see ei olnud õige putt. Kas putt läks arvesse?

V: Jah. Ketta lend ei loe. Kui see on kandealusel või ketikinnituse all olevatel kettidel, on rada lõpetatud.

KV-LÕP-5

K: Puti vabastamisel tõukan ma oma tagumiselt jalalt ära, nii et pärast vabastamist jääb mu tasakaal esijalale. Tavaliselt ma tardun siis paariks sekundiks ning toon seejärel tagumise jala ette ja suundun sihtmärgi poole. Kas see on jalaviga?

V: Raske öelda. „Täieliku tasakaalu“ demonstreerimiseks peab mängija pärast vabastamist mingil moel katkestama sihtmärgi suunas liikumise, enne kui sihtmärgi suunas edasi liigub. Mõned näited tasakaalu väljendavatest toimingutest võivad olla: (1) selge paus ja tasakaalu näitamine, (2) tagumise jala asetamine minimarkeri taha maha või (3) minimarkeri üles võtmine. Nende peamine eesmärk on näidata tasakaalu ja oma keha valitsemist minimarkeri taga enne edasi liikumist. Parim viis on välistada igasugune kahtlus, mida on lihtne teha, kui tõepoolest valitsed oma keha pärast puti vabastamist.

KV-LÕP-6

K: Mu ketas toetus kettidele ning lasin järgmise mängija puttima. Tema putt lõi minu ketta korvist välja maha. Kas mul on vaja raja lõpetamiseks veel üks vise teha?

V: Ei. Kui su ketas kord juba korvile toetuma jäi, on sul rada lõpetatud. Võid oma ketta ära korjata ja järgmisele rajale minna.

KV-LÕP-7

K: Viskasin pimerajal kiire, stabiilse ketta, mis hüples tugevasti korvi suunas. Kui me kohale jalutasime, nägime, et see oli kiilunud kinni korvi alarauda. Kas see on raja lõpetamine?

V: Jah, Kui ketas on kandealusel või ketikinnituse all olevatel kettidel, on rada lõpetatud.

Skoori lugemine

KV-PUN-1

K: Kas selle eest saab karistuse, kui ühe raja kohta jääb tulemus kirja panemata, isegi kui kogusumma on õige?

V: Jah. Esitatud tulemuskaardid, millel ei ole mingi raja kohta punktisummat märgitud, on vigased ning nende eest lisatakse õigele kogusummale juurde kaks karistusviset.

Loovutatud vise

KV-LOO-1

K: Kuidas toimib loovutatud vise? Mille poolest see erineb varasemast valikulisest kordusviskest?

V: Viske loovutamine tähendab seda, et viset ei toimunud (kuigi see lisatakse punktisummale). Tulemuses arvestatakse algset viset ja lisaks ühte karistusviset. Loovutatud viske puhul jäetakse arvestamata viskest tulenev viske sooritamise koht, nagu ka mistahes karistused, mis viskega kaasnesid.

KV-LOO-2

K: Lühikesel, lihtsal rajal virutasin oma draiveri tihedasse metsa ning see jäi kõrgele puusse kinni. Kahe meetri reegel kehtib. Ma viskaksin pigem uuesti tiialalt, kui metsa seest. Kas ma sooritan siis 3. või 4. viset?

V: Sa sooritad 3. viset pärast seda, kui kuulutad oma draiveri loovutatuks. Arvestad oma algse viske ja lisad ühe karistusviske selle loovutamise eest. Loovutatud viskega kaasnenud karistusi ei arvestata.

KV-LOO-3
K: Pärast seda, kui olin visanud ja markeri üles korjanud, sain aru, et tahan viskest loobuda. Kas ma saan seda teha isegi siis, kui tiiala ei ole enam mängitud?
V: Jah, sinu grupp peab kokku leppima loovutatud viske tiiala umbkaudse koha, kust sa edasi mängid.

Varuvise

KV-VVS-1

K: Mis on varuviske reegel ja millal peaks seda kasutama?

V: Varuviskeid kasutatakse siis, kui mängija ei nõustu grupi otsusega ja kohtunikku ei ole parasjagu käepärast või kui see võib aega kokku hoida juhul, kui ketas võib olla kadunud või OB-s või möödunud kohustuslikust rajapunktist valelt poolt. Varuvisked võimaldavad mängu jätkata, lükates otsuse jõustumist ajutiselt edasi, kuni küsialuse ketta staatus on välja selgitatud või kuni kohtunik on kättesaadav, et asi lahendada. Juhul kui otsus on vaidlustatud või ebakindel, peab mängija mängima edasi nii algsetest kui ka varuvisetest, läbides rada põhimõtteliselt kahes osas. Kui lõplik otsus on tehtud, arvestatakse ainult õige osa viskeid.

Harjutusvise

KV-HAR-1

K: Kui olin oma viske sooritamise koha ära märkinud, heitsin putter’i umbes 3 meetrit oma koti suunas. See tabas mu kotti, põrkas üles ja veeres umbes 10 meetrit nõlvast alla. Kas see oli harjutusvise?

V: Ei. Ketta tagasi viskamine (õhus) vähem kui viis meetrit ei ole harjutusvise.

KV-HAR-2

K: Mu sõber jättis kasutamata ketta tiiala juurde. Ma korjasin selle üles ja nägin neid järgmisel rajal, seega ma viskasin selle talle. Ta oli umbes 30 meetri kaugusel. Kas see oli harjutusvise?

V: Jah. See rändas õhus rohkem kui viis meetrit, seega see oli harjutusvise, olenemata viske eesmärgist.

KV-HAR-3

K: Mängija mu grupis sai vihaseks, kui viskas lühikese puti mööda. Pärast raja lõpetamist puttis ta jõuga umbes kahelt meetrilt kettidesse. Kas see oli harjutusvise?

V: Jah. Vise ei olnud sooritatud võistluslikul eesmärgil, samuti ei olnud see kasutamata ketta kõrvale viskamine või mängijale ketta tagastamine. Seepärast oli see harjutusvise.

Sekkumine

KV-VAH-1

K: Mu ketas oli puu otsa kinni jäänud tublisti kõrgemal kui kaks meetrit (kahe meetri reegel kehtis), kui teise mängija visatud ketas selle maha koksas. Kus mu viske sooritamise koht on ning kas mulle määratakse kahe meetri karistusvise?

V: Ketast mängitakse lähtudes sellest, kus ta esmaselt peatus. Kuna see oli selgelt kõrgemal kui kaks meetrit, määratakse sulle karistusvise nõndasamuti nagu juhul, kui su ketas oleks puu otsa jäänud.

Reeglitevastane mäng

KV-REE-1

K: Mu grupp mängis rajal, mis ei ole osa võistlustest. Mis on karistus?

V: Kui rajal mängiti selle raja asemel, mis on pargi osa, siis igale kõnealuse raja punktisummale lisatakse kaks karistusviset. Kui lisaks sellele rajale mängiti ka nendel radadel, mis on pargi osaks, siis lisatakse iga mängija kogusummale kaks karistusviset (lisaraja tulemusi ei arvestata).

KV-REE-2

K: Viskasin kogemata teise mängija ketta asukohast. Kas see oli jalaviga või reeglitevastane mäng?

V: See on reeglitevastane mäng, sest visati valest viske sooritamise kohast. Jalavea või viskeasendi rikkumise eelduseks on, et visatakse siiski õigest viske sooritamise kohast, kuid eksitakse selle suhtes viske ajal.

KV-REE-3

K: Mu ketas möödus kohustuslikust rajapunktist valelt poolt, kuid me ei taibanud seda enne, kui olin sooritanud järgmise viske. Mis ma teen?

V: Kuna said oma veale jälile pärast ühte valesti mängitud viset (mille oleks pidanud sooritama drop zone’ist), saad reeglitevastase mängu eest ühe karistusviske ning siirdud edasi drop zone’i. Karistus kohustuslikust rajapunktist valelt poolt möödumise eest kehtib ikkagi, kuna see leidis aset teisel viskel, seega saad raja peale lõpuks kokku kaks karistusviset. Oleksid sa pärast rajapunktist valelt poolt möödumist veel teise viske sooritanud, oleksid lihtsalt raja lõpuni mänginud ja saanud punktisummale lisaks kolm karistusviset (üks rajapunktist valelt poolt möödumise eest ja kaks märkamata reeglitevastase mängu eest).

KV-REE-4

K: Pärast kaartide üleandmist taipasin, et ma ei olnud üht alustatud rada lõpetanud. Mis on karistus?

V: Karistuseks on kaks viset, nagu reegli 811.C järgi ettenähtud. Täiendav vise lisatakse selle eest (lähtudes punktist 811.F.3), et raja viimane vise jäi viskamata. Antud raja punktisummaks on sooritatud visete arv, millele lisandub kaks karistusviset ning raja lõpetamise eest lisaks veel üks.

KV-REE-5

K: Mul hakkas raja keskel kõhvalu ja pidin minema tualettruumi. Olin seal piisavalt kaua, et mu grupp mängis raja läbi ilma minuta. Kas ma võin nendega uuesti liituda ja saada puudutud raja eest karistuse?

V: Jah. Vaata punkte 811.F.5 ja 811.F.6, kuidas olukorda lahendada.

KV-REE-6

K: Jõudsin parki pärast kahe minuti signaali hilinemisega ning avastasin, et mind oli määratud rajale nr 12, mis on täiesti pargi teises otsas. Ma ei jõuaks sinna mingil juhul õigeks ajaks, nii et seisin silmitsi karistusega par ja neli karistusviset vahele jäänud raja eest. Seejärel märkasin, et rajal nr 3, mis jäi lähedale, oli üks kolmeliikmeline grupp. Kui ma nendega liitun, saan ma kaks karistusviset vale tiiala ja/või grupi eest, hoides kokku kaks viset. Kaval, mis?

V: Mitte eriti. Kui sa eksid rajal reeglite vastu meelega ja omakasu eesmärgil, võidakse sind diskvalifitseerida. Vale grupiga tehtud viskeid ei arvestata. Sa pead üles otsima sulle määratud grupi.

Viisakus

KV-VII-1

K: Ühele mu vastastest meeldib psühholoogiliselt survestada. Näiteks ta ütleb mulle, mis mu skoor on või et nad arvavad kas ma putin sisse või mööda jne. Kas ma võin juhtida nende tähelepanu viisakusreegli rikkumisele?

V: Võib-olla. Kuigi “jobu-olemine” ei ole viisakusreeglite rikkumiste all selgesõnaliselt välja toodud, on igasugune „häiriv või ebasportlik“ teguviis karistatav. Sinul ja su grupil on vaja otsustada, kas mängija käitumine on piisavalt halb, et sellele tähelepanu juhtida. Kui muud üle ei jää, tuleb see sinul, su grupil ja/või teistel mängijatel temaga ära lahendada. Kui tema käitumine on piisavalt halb või see on sagedasti korduv, võid sellest teavitada peakohtunikku ja/või PDGA distsiplinaarkomiteed.

Varustus

KV-VAR-1

K: Kas ma võin kasutada kaugusmõõdikut?

V: Jah, aga viskama peab ikkagi 30 sekundi jooksul, nagu liigse viivituse reegli järgi lubatud.

KV-VAR-2

K: Kas PDGA poolt heaks kiidetud kettamudelite tehaseülejääke (mahakantud kettad, tehase praagid, fooliumtrüki praagid jne) on lubatud PDGA võistlustel kasutada?

V: Jah. Neid on lubatud PDGA mängus kasutada, kui need vastavad üldistele nõuetele (kaal, serva teravus, painduvus jne), nagu PDGA Tehnilise normatiivi dokumendis kirjeldatud. Mängijatel on alati õigus seada kahtluse alla võistlusel kasutatava ketta nõuetekohasus. Sellistel puhkudel teeb lõpliku otsuse peakohtunik.

KV-VAR-3

K: Unustasin oma lemmik putter’i autosse. Kas mu sõber võib selle ringi ajal mulle tuua?

V: Jah. Pärast ringi algust on lubatud kettaid kotti lisada. Veendu, et see toimetus ei häiriks teisi mängijaid ja et sa ei rikuks liigse viivituse reeglit. Parim aeg selleks on kahe raja vahelisel ajal.

KV-VAR-4

K: Olen endine ultimate’i mängija ja mulle meeldib disc golf’i mängides kanda hõõrdumisvastaseid kindaid. Kas need on lubatud?

V: Jah. Kindad on otseselt lubatud reegliga 813.02.A kui hõõrdumist reguleerivad abivahendid.

KV-VAR-5

K: Mu ketas maandus kohta, kus on väga kõva, kivine pind. Kas ma võin asetada maha rätiku või pehmenduse, et oma põlve hoida?

V: Jah. Võid viske sooritamise kohal maha asetada rätiku või väikese pehmenduse, mille paksus kokkusurutuna on alla 1 cm, sealhulgas nii drop zone’is kui ka tiialal.

Matš

KV-MAT-1

K: Mu vastane loovutas puti, kuid ma tahaksin siiski ise puttida, et hoida puttimisvormi värskena. Kas võin seda teha?

V: Ei. Kui vastane on juba kord puti loovutanud, oled sina raja lõpetanud. Putivise pärast seda oleks lisavise. Esimese lisaviskega kaasneb hoiatus; järgmised toovad kaasa karistusviskeid.

Paaris- ja võistkonnamäng

KV-PAA-1

K: Mu paarismängu partner sooritas lähenemisviske, kasutades visatud ketast markerina. Kas ma võin selle enda viskeks minimarkeriga märkida?

V: Ei. Võistkonnakaaslased peavad viske sooritamise koha märkimiseks kasutama ühesugust märkimisviisi ning märkima selle vaid korra.