Discgolfi karavanid liikusid Tallinnast eelmise nädala alguses üle Läänemere Rootsi, et võistlejad saaks valmistuda Swedish Open nimeliseks jõukatsumiseks. Tegemist DGPT kolmepäevase etapiga.
Osavõtjate nimekiri oli sarnane Majori omale, aga mõni üksik ameeriklane ei teinud kaasa ja nimekirja lisandus uusi rootslasi ja soomlasi, kes Tallinnas peale ei saanud.
Ymrgaardeni rada asub Boråse linnas Göteborgi lähedal ja on lühemapoolne, aga väga tehniline ja täpsust nõudev metsarada, millel on olemas ka korralikud kõrguse vahed.
FPO
Naiste arvestuses osales ka viis eestlannat – Anneli Tõugjas-Männiste, Kaidi Allsalu, Keiti Tätte, Kaire Tekku ja Maria Liivamägi. Neist kõige paremini sai esimesel päeval minema Anneli(-3), kuid Keiti oli kohe kannul(-2). Parim tulemus oli aga -7, mille tegija enam üllatus ei olnud – selleks oli Kristýna Jurčíková. Talle järgnesid María Eldey Kristínardóttir(-6) ja -5 peal olid nii Eveliina Salonen kui ka Holyn Handley.
Teine ring tegi olulisi korrektuure liidri osas, sest Tallinnas haigusega maadelnud Silva Saarinen sai jalad alla ja -9 ring liigutas ta kogusumma -13 peale, millega ta edestas kahe viskega Handleyt. Salonen jagas endiselt kolmandat kohta, aga sedakorda nii Jurčíková kui ka rootslanna Amanda Lennartsoniga. Mõlemal neil kahe ringi peale kokku 9 miinust. Eestlannadest olid Anneli ja Keiti koos -2 peal ja jagasid üheteistkümnendat kohta.
Otsustav ring tundus poole peal olles võitja osas selguse toonud – kindlat mängu näidanud Saarinen juhtis lähima jälitaja Saloneni ees viie viskega. Üheksandal rajal triple bogie võtnud Jurčíková aga just kolme viskega Salonenist maha jäänud. Aga vastne Majori võitja ei andnud alla ja jätkas puhast ja kindlat mängu oodates Saarinenilt eksimusi. Ja need eksimused tulid – 10. ja 16. rada tõid vastavalt kahe ja kolme viske jagu talle eelist ja see tekitas kaks rada enne lõppu viigiseisu.
Eelviimane rada on pisike saar 80 meetri kaugusel, kuhu tuleb mahtuda, et mitte hazardi eest trahvitud saada. Ja Eveliina viskas täpselt saare äärde – trahv kirjas ja 5 meetri jagu kõrgendatud korvi vaja puttida. Silva aga eelmisest rajast veel šokis ja lasi oma tagakäel liigselt „üle minna“ ning sattus trahviga 13-14 meetrisele putile. Selleks hetkeks polnud kumbki soomlannadest ringi seest eksinud, ent Saarinen, kes statistika järgi see hooaeg iga neljanda ka teisest ringist sisse viskab oli sealt veel nulli peal. “Veel” sellepärast, et see ülimalt oluline putt läks sisse. Pinge Eveliinale, kes huvitaval kombel jälle ei eksinud.
18. rada , mis on päris keeruline par 4, andis mõlemale suurepärased avavisked ja lähenemised jäid ka suhteliselt kõrvuti. Otse korvi all, 6 meetri peal ehk alt üles putt. Salonen, kes putib harkputti praegu ei näinud probleemi ja läks ning pani ära. Saarinen vastas samaga ja seis ei muutnud. Võistlus oli läbi ja skoorid võrdsed. Ja samal ajal oli kolmandaks tõusnud läbi nädalavahetus väga kindlat mängu näidanud rootslanna Matilda Ringbom, kelle -4 ring andis -12 lõpptulemuseks. Soomlannad, kes mõlemad lõpetasid -19 tulemusega, pidid aga asuma võitjat selgitama ümbermänguga, mis sellel Ymergaardeni rajal toimub radadel 1 , 17 ja 18.
Ümbermängu esimene rada viis Saarineni puttima korvist 13-14 meetri kaugusele puu taha ja ta ei suutnud sealt sisse visata oma ketast. Natuke ringist väljas Salonen aga omas võidu võtmiseks selget.võimalust. Kuid samas asus ta kõrgemal korvist ja raske on pühenduda, kui tead, et mööda visates hõljub ketas eemale ja samuti tema hyzerputt veereb veel edasi. Nii võib saada päris pika comeback puti. Nii läkski tema võiduüritus alarauda.
Teine rada oli seesama saar, kus alles oldi ja kõik kordus vise viskelt. Salonen alustas ja jäi napilt saarest välja läbi õnneliku skipi ja rolli ning Saarinen läks viskas samamoodi jälle sinna, kuhu ei oleks pidanud ja puttis kaugelt ära. Salonen samuti ei eksinud ja minek jälle viimasele rajale.
Kui seal leidsid võistlejad kolmandal ringil end puttimas birdiet alt üles, siis nüüd oli Saarinen puttimas 7-8 meetrit ülevalt alla ja Salonen korviga tasa, aga samas mäe külje peal, mis võis olla harkputi puhul natuke tasakaalu ja täpsust segav. Pigem oli aga ebakindel Saarineni pütt, mis napilt korvi jäi ja Eveliina oli kindel oma esituses. Seega tagasi esimesele.
Salonen avas jälle sarnaselt natuke ringist välja ja nüüd tuli Saarineni vise, mis otsustas mängu, sest ta viskas ideaalse avaviske, mis maandus korvi kõrval ja libises viie meetri peale. Eveliina teadis, et nüüd on vaja sisse visata, aga sarnaselt esimesele korrale jäi pütt natuke madalaks ja kuna Silva hetk hiljem ei eksinud, siis oli võitja selgunud.
Parim eestlane FPO divisjonis oli Anneli Tõugjas-Männiste (-2) ja jagatud 15. koht. Kaidi Allsalu ja Keiti Tätte jäid jagama 19. kohta ehk mõlemad lõpetasid samuti „rahades“.
MPO
MPO divisjonis oli eestlasi neli: Björn Marrandi, Roland Kõur, Maico Rimmel ja Mauri Villmann. Neist Björn Marrandi oli Kastaplasti mängijana taotlenud wild cardi ja sai selle alles paar nädalat enne võistlust. Aga kohal ta oli ja sai võistluse ajal ka oma sünnipäeva pidada.
Esimene ring oligi natukene tutvumisringiks Marrandile ja Rimmelile, kes lõpetasid -1 peal. Tutvumisringi ei vajanud Roland Kõur, kes vara startinute seas võttis koha tabeli tipus -9 tulemusega, Mõne aja pärast lõpetas aga Niklas Anttila -10 skooriga ja läks temast mööda. Niklasega samas grupis olnud Jakub Knapek sai ka -9 ja Luke Humpries -8. Eelviimase grupi võitja Calvin Heimburg liitus samuti -9 klubiga ja siis jäädi ootama viimast gruppi, sest seal oli ju see maailma parim mees Gannon Buhr. Temaga koos „local hero“ Linus Carlsson, Kastaplasti parim mees Joseph Andersson ja meie oma Mauri Villmann.
Vaata ringi koos kommentaaridega SIIT.
Natuke üllatavalt jäi Buhr selles grupis alles kolmandaks oma -5 tulemusega, sest Carlsson tegi -7 ja Mauri liitus -9 klubiga. Ehk teiseks ringiks sai Mauri minna rajale Heimburgi, Anttila ja Knapekiga. Oma kõrgema PDGA numbri tõttu jäi Roland teise gruppi koos lõuna naabri Balodise ning kahe ameeriklase Humphriese ja Miranda seltskonda.
Paraku teine ring pööras tulemused eestlaste osalt ringi – parima ringi tegi Marrandi (-6) ja Rimmel (-4) samuti edestas Villmanni(-2) ja Kõuri(+2). Liidriks aga tõusis -10 ringi teinud Eagle McMahon. Vaid Aaron Gossage suutis paremini teha visates -11 tulemuse. Eaglest maas ühega oli Ezra Robinson(-16) ja Calvin Heimburg(-16). Niklas Anttila(-15) jäi liidergruppi, kuhu napilt ei mahtunud Ricky Wysocky (-14). Seitsmenda koha jagajate seas oli ka Gannon Buhr(-13).
Selles ülipõnevas seisus mindi kolmandale ringile. Ütleme ette ära, et kahekohalist miinust suutsid viimasel ringil teha vaid neli meest. Kõige pealt Noah Meintsma, kes tõusis 25 kohta ja sai kindlalt „rahadesse“, kuigi suutis puhta ringi rikkuda viimasel korvil. Teda saate kuulata meeste ringide järelproduktsiooni videodes koos Nate Perkinsiga. Samuti -10 ringiga 21 kohta tabelis tõusnud Joona Heinänen pidi ka kindlasti rahul olema, sest temast paremini mängis sel päeval vaid koondisekaaslane ja valitsev juuniorite Euroopa meister Eetu Tuominen, kes tegi -11 tulemuseks ja oma -12 ringiga poodiumile trüginud Adam Hammes. Adam muidugi pidi ruumi tegema seal kolmandal astmel, sest tiimi kaaslane Ezra Robinson sai ka kolme päeva peale kokku -23 tulemuseks.
Ütleme ka ette ära, et viiendat kohta jäid -22 tulemusega jagama Gannon Buhr ja Ricky Wysocky. Ehk nemad võistlusse võidu peale ikkagi ei sekkunud ja see jäi kahe mehe otsustada – Eagle Mcmahon ja Calvin Heimburg. Nad olid selgelt teistest ees paari viskega kogu aeg ja sellel rajal see edu on piisav. Rajal 15 suutis Heimburg vahe McMahoniga vähendada ühele viskele, aga kuna viimased kolm rada mängiti võrdselt, siis oli võitja selgunud.
Eagle McMahoni suutis esmakordselt peale 2022 European Openi võitu saada Disc Golf Pro Touril kõrgeimale astmele poodiumil ja oli ilmselgelt väga õnnelik. Kui paar nädalat tagasi Portlandis ta ei suutnud viimasel ringil liidrikohta hoida ja pidi Buhri mööda laskma, siis seekord pidas ta vastu ja sai endale eneseusku, et ta suudab küll.
Nagu mees ise intervjuus peale ringi ütles, et kui Paul Ulibarri peale oma suurt võitu sel hooajal ütles, et sa pead endasse uskuma ja siis see tulebki, siis Eagle ei omanud sellist usku endasse, aga ju ta siis on midagi õigesti teinud. Sest ega ta midagi muutnud ei ole, lihtsalt pani mingil hetkel uue putteri kotti ja sellest ajast on hakanud nagu kindlus tekkima.
Eestlastest jõudsid kolm meest rahadesse – Mauri Villmann(-16), Björn Marrandi(-15) ja Roland Kõur (-11), saades vastavalt kohtadeks 21, 23 ja 42. Sealjuures kogu võistluse arvestuses statistika ridade tippu tõusis Roland Kõur oma parkimise protsendiga ehk suutis 54 rajast 13 visata viske korvi alla ja see 24% jäi kogu osalejate hulgas parimaks.
Nüüd jäävad võistlejad Rootsi pinnale, et minna mängima Ale Openit. Oluline siis seetõttu, et järgmine aasta mängitakse seal Major taseme võistlusena European Open!
Rainer Lipand
