Võistlus toimus Pühalepa ja Randmäe discgolfiparkides. Mõlemaid võib kirjeldada kui metsaradu, kus puude, tiikide ja OB-alade vahel on kõige olulisem olla täpne ja püsida fairway‘l. Parasjagu vaheldust pakkusid ka avatuma lähenemisega korvid, mille püüdmiseks tuli anda maksimum distantsiviskes ning mis nõudsid tõeliselt tarka mängu tugevas meretuules või künka servale asetatud sihtmärgiga.
Mõõduvõtt oli kahtlemata tõeline väljakutse – mõlemal rajal mängiti kolme päeva jooksul parimaks tulemuseks 2 alla par’i.
Harrastajate meistrivõistlused on heaks soojendusharjutuseks korraldajale, kes praegu kehtiva süsteemi järgi viivad läbi ka sama aasta Eesti Meistrivõistlused samadel radadel. Nii see kui ka harrastajate võimalus võrrelda oma tulemusi pro-klassi mängijatega on sellise korralduse plussiks, kuid sellevõrra lisandub pro-taseme radadelt keskmisest rohkem plusse ka harrastajate skoorile. Ent mis on discgolf koos kõigi emotsioonidega kui mitte meie lemmikhasart, meie tugevus ja nõrkus üheaegselt.
Kolmel päeval püüdsid oma teadmiste ja kogemuste baasilt maksimaalset edu saavutada 332 asjaarmastajat kuues divisjonis. Poodiumile astusid:
MA2
Tanel Viirmann
Sander Tamberg
Toomas Naaber
MJ18
Martin Pugast
Henri Vanem
Simar Villmann
MA3
Sander Lukas
Karl Johan Kastein
Meelis Vist
FA2
Jennifer Laan
Karin Pisa
Marianne Must
MA4
Ken Pähn
Ants Rouhijainen
Randar Rebane
FA3
Kadi Pint
Tiina Ollema
Margit Tammiku
Võistlust jäädvustasid:
Margit Kurvits > esimene päev, teine päev, kolmas päev
Renno Reitsnik > galerii
ja Jaana Üksik, kelle pildid lisanduvad siia mõne aja pärast.
Selle aasta harrastajate meistrivõistlused ei olnud pelgalt tiitli nimel võistlemine. Nii mõnegi jaoks toob mängitud tulemus kaasa võimaluse võistelda Disctroyeri Eesti Meistrivõistlustel ühes parimatega Maarjamaal.
Kui varasemalt toimus EMV-le registreerimine ühelt poolt reitingu alusel, teisalt ka kiiruse peale, siis sel korral tuli pealesaamiseks näidata head mängu. Nii said osaluspääsme MA2 esikolmik, MA3 ja FA2 esikoht ning juuniorsportlastest teine ja kolmas koht; esikoha saavutanud Pugast teenis pääsme EDGL Karikasarjalt.
Martin Pugast on juuniorides hoo korralikult sisse saanud. Karikasarjal osales ta neljast etapist kahel, saavutades mõlemal esikoha ning sellega üldarvestuses kolmanda koha. Harrastajate Meistrivõistlustel võitles ta end esikohale teisel võistluspäeval. Edestades konkurente viie viskega ning suurendades seda kahe võrra veel kolmandalgi päeval, oli poodiumi kõrgeim aste talle broneeritud.
“Oman nüüd meistritiitlit ja see on olnud pikemalt juba minu eesmärk,” väljendas Pugast rõõmu seni suurima võidu üle, kuid lisas: “Ma ei ütleks, et see kerge oli. Mängisin kaks ringi kolmest alla enda reitingu, mis tähendab, et palju jäi viskeid rajale mida oleks saanud vältida”.
Noorsportlastel on gümnaasiumi lõppedes valik, kas minna professionaali teed või omandada mõni muu eriala kõrgkoolis. Pugastil on gümnaasiumi lõpuni veel aasta ning peale seda plaan teha mõlemat. “Discgolfiga tegelen paralleelselt õpingutega edasi, proovides ikkagi sinna professionaali tasemele pürgida,” valgustas ta oma plaane.
MA2 divisjoni tšempioniks pärjatud Tanel Viirmann ütles, et otseselt võitu püüdma ei lähe ta kunagi.
“Liigne tulemusele mõtlemine ei ole hea. Võistlus on kolm ringi pikk ja väga keerulistel radadel, seetõttu võib kõike juhtuda,” väljendas ta ratsionaalsust, kuid lisas: “Kuna olin võistlusel kõige kõrgema reitinguga mängija, siis loomulikult käis korraks peast läbi mõte, et teoreetiliselt on ju võimalik see asi võita”.
Suurplaan oli Viirmanni sõnul mänguplaanist kinnipidamine, mille koostas päev enne võistlust. Teise päeva lõpuks tõusis ta esikohta jagama ning kolmandale ringile Pühalepa rajal läks Viirmann mõttega, et esimesed kümme korvi tuleb lihtsalt suuremate jamadeta läbida. “Mäng algab 11. korvist, par 4, 252 meetrit,” leidis ta. Viimasele korvile õnnestuski minna üheviskelise edumaaga konkurentide ees ja sellest piisas, et kindlustada MA2 divisjoni võit.
Olles nüüd teeninud ka pääsme Disctroyeri Eesti Meistrivõistlustele, kommenteeris ta ootusi: “Ainus eesmärk on mängida nii, et peale ringi oleks endal hea tunne. Kui see on saavutatud, siis tuleb ka vastav koht”.
FA2 divisjonis lisab värsket energiat esikoha saavutanud Jennifer Laan, kes on suurematel võistlustel osalenud vaid aasta. Suure tõuke selleks andis tema sõnul võimalus mängida Team Discraftis ning nende toetuse ja nõu üle on ta ääretult tänulik.
“Arvan, et olen oma esimese sponsoreeritud aasta väga hästi esinenud,” võttis ta perioodi kokku. Hea esinemise hulka kuuluvad teine koht EDGL Karikasarja üldarvestuses ning EHMV kindel võit 15 viskega.
Eesti Harrastajate Meistrivõistlust ootas ta väga. “Teadsin ja tahtsin nende radadega end proovile panna, arvestades kogu seda suurt teemat, mis Facebookis tekkis, et rajad liiga rasked,” selgitas Jennifer. Tema game plan oli elimineerida võimalikult palju riske, mängida targalt ja võimalikult OB-vabalt. Randmäe rajal õnnestus see esimesel päeval kahtlemata, kuid kolmandaks päevaks tugevnenud tuul enam nii lihtsalt lisapunkte vältida ei lasknud.
“Kui suutsin selle tuulega teha rahuldava draivi ja seejärel ka lähenemise ringi sisse, siis puttida kuue meetri pealt ei olnud reaalne, sest oli tunne, et kui ma nüüd ketta lahti lasen, siis see lendab mul lihtsalt üle pea. Tuli alla visata, et putter korvi tõsta.”
Kuid just hulk erinevaid aspekte, mida jälgida, meeldibki Jenniferi sõnul talle discolgfi puhul kõige rohkem. “Minu jaoks oli EHMV-l osalemine nende kõigi aspektidega tegelemine ja enda proovilepanek. Rajad mulle väga meeldisid,” iseloomustas ta võistluspaika tehnilise, isegi raske, kuid põnevana.
Võistluse viis läbi Hiiumaa klubi Dagö DG, kes uuendasid selleks puhuks Pühalepa rada, organiseerisid soojendusviseteks ala lennujaamas ja panid kokku tõeliselt vahva mängijapaki. Kohalikud hõrgutised, taimeteed ja käsitöö, värskendav saare allikavesi, maiustused, kinkekaardid ning erikujundusega ketas, lisaks fantastiline suveilm, Hiiumaa ilu ja soe vastuvõtt heastasid kindlasti nii mõnegi OB, tiigi või tuule.
