Ahoj, nagu ütlevad tšehhid!
Oleme kõik turvaliselt kohale jõudnud – kes rauhulikult ning kes läbi lennuhirmu ja pisarate, kes 4-tunnise une pealt ja kes Tallinnasse sõidu ja magamata öö pealt. Ehkki reisipäev oli mõnevõrra kurnav, rõõmustas meid teekonnal päris palju inimesi oma tähelepanuga. Uued uhked ja logotatud ning “Estoniat” kandvad pusad lõid erilise aura ja tunne oli päris uhke. Küll küsiti, kas tuleme Olümpialt või hoopis, kuhu suundume, et kõigil vihmavarjud kaasas on. Muu hulgas oli küsijate seas Eesti pensionäre, kes teadsid väga hästi, mis mäng see discgolf on ning ka seda, kes ja millal avas esimese raja Võrus. Aga ka usakaid, kes guugeldasid, mis on EDGL ning uurisid selle tundmatu (üllatus!) ala kohta.
Tšehhi tulek nõudis kahte lendu, millest esimene hilines ja teinegi selle tõttu kolme tunni võrra edasi lükkus. Ei osanud keegi aga aimata, et hilisem saabumine tähendab, et meie nädalaks ajaks broneeritud autod ära antakse. Kõik see kokku venitas päeva pikemaks, kuid entukad, nagu me oleme, ei takistanud see veel õhtul radadele minemist ja kuni pimeduseni esimest õhinat maha laadimast.
Muljeid radadest on erinevaid. Anneli Tõugjas rääkis Franz Ferdinandi kirjeldades, et fairway’d on üsna avatud ja OB-alasid pigem vähe ning seega soosib rada pigem distantsimängijaid, sest suunaga eksimine ära ei karista. Küll aga on koondis praegu radadel esimest ametlikku treeningringi tegemas ja tõesemat hinnangut saame kuulda õhtupoole. Eno Juul oli niivõrd vahva, et lõi rajad ka Metrixisse. Kas keegi oma tulemusi täna sinna märgib, vaadake siit > Franz Ferdinand ja Konopiště Meadows.
