Reedel võtsid Järvakandi rajal alternate throw ja Järtal modified best throw formaadis mõõtu MA3 eisndajad ja segapaarid. Viimastest hoidsid kuni lõpuni lippu kõrgel Marko Narits ja Maria Liivamägi, ent Terje Sangernebo jälitajatepaarist suutis kõige viimasel korvil teha imelise avaviske, mis päädis paaridevahelise seisu viigistamisega.
Võitjapaar tuli selgitada ümbermängimise teel alternate formaadis, avavisked tegid mehed. Esimesena lennutas oma ketta 185-meetrisel esimesel korvil umbes 110 meetri peale Sangernebo paariline Marion Kull. “Narits tahtis tõenäoliselt saada teiseks viskeks paremat positsiooni nii distantsi kui ka viske järjekorra mõttes, et saaks teisena ka teise viske teha,” rääkis Kull. “Seega läks kõvasti tõmbama ning hyzer’i asemel tõmbas väikese annuka sisse. Ketas kandis pikalt paremale, maandus OB-sse ning oli skipiga OB-st välja tulemas, kui põrkas vastu OB-tokki, mis suunas ketta tagasi OB-sse”, kirjeldas ta avaviskeid. Järgmisena pidi viskama Liivamägi, kes sooritas selle ideaalselt, maandudes 9 meetri kaugusele korvist. “Terjega rääkisime läbi ning leppisime kokku, et meil on vaja ainult safe’i jääda ning ei ole tarvis otseselt korvi alla ketast parkida. Terje viske järel leidsime ennast umbes 8 meetri kauguselt korvist. Seega edasine oli kõik vastaste kätes. Narits paraku eksis putiga ning minul jäi vaid ketas 8 meetri pealt vastu posti visata, et Terje saaks mängu lõpetada,” rääkis Kull võidu vormistamisest.
Kuld: Terje Sangernebo, Marion Kull
Hõbe: Maria Liivamägi, Marko Narits
Pronks: Ly Teder, Oscar Tirman
MA3 mängis samu formaate vastupidises järjekorras. Esimeselt ringilt Järta rajal tulid neljanda koha jagamisega maha mängijatepaar Kristjan Ruubel ja Mihkel Tuisk ning Jaak Roosa ja Kaspar Marli. Järvakandis andsid mõlemad paarid hoogu juurde ega suutnud liidripositsiooni 18 korviga selgeks teha. MA3 võidu vormistasid ümbermängimise teel Ruubel ja Tuisk.
Ümbermängimine toimus alternate shot formaadis Järvakandi kuuendal korvil, kus loosi tahtel alustasid Roosa ja Marli. Avavise lõpetas OB-alas ning vaatamata sellele, et ka võitjad par’iga korvi ei lõpetanud, päädis nende topelt-bougey teise kohaga.
Ruubeli ja Tuisu mänguplaan oli konservatiivne, rääkis Ruubel. “Järta game plan sai paika juba kolm nädalat varem. Jagasime täpselt ära, kes millisel rajal alustab ja kuna Mihkel on pigem eestkäemängija ja mina tagakäe, siis oli seda üsna lihtne teha,” ütles ta. Ehkki esimese ringi järel mehed poodiumikohal ei olnud, ei andnud nad alla. “Teadsime, et tegelikult on kõik veel lahtine. Me ei jälginud skoore, aga seadsime eesmärgi mängida puulikaaslastest paremini. Aga ka neil oli sama eesmärk ja ma usun, et üksteise vastu võideldes me teineteist poodiumile tassisimegi,” viitas Ruubel sellele, et nii kulla kui hõbeda said just jälitajagrupi paarid. “Siit moraal: ka chase card’is ei tohi veel alla anda!”
Kuld: Kristjan Ruubel, Mihkel Tuisk
Hõbe: Jaak Roosa, Kaspar Marli
Pronks: Reigo Alp, Guido Laanela
MPO, FPO, MP40, MP50 ja MJ18 paarid mängisid kahel päeval kokku kolm ringi. MPO alustas Järvakandis alternate throw’ga, kus ringi lõpuks jäid kahe viske sisse seitse paari. Eesotsas jagasid liidripositsiooni Kristo Vaikmaa ja Rasmus Metsamaa ning Ken-Kristjan Toomjõe ja Ralf Rogov. Teine ring tough throw formaadis Järta rajal tõstis teisele kohale Silver Koni ja Martin Loimi. Kolmas ring Järvakandis ja best throw formaadis pani esikolmiku paika – Vaikmaa ja Metsamaa kindlustasid kulla kaheviskelise eduga. Hõbe ja pronks selgitati ümbermängimisega Silver Koni ja Martin Loimi ning Kris-Robin Sirge ja Martin Auli vahel. Viimased võitlesid end hõbedale.
“Meie meeskond töötas nagu ameerika raudtee,” rääkis Metsamaa. “Kord oli temal raske ja kord oli minul raske, aga nendel tähtsatel hetkedel suutsime mõlemad üksteisele hea järgmise viskega toeks olla. Hea tiimi tegigi meist see, et Kristo on väga hea puttija ja mina olen fairway’del kindlam. See on üsnagi hea kombo.” Kristo olla juba enne registreerimist öelnud, et nad võidavad, kuna Järvakandi rada sobib mõlemale hästi. “Mina nii optimistlik ei olnud, sest disc golf’is võib kõike juhtuda, aga ju Kristo liigne enesekindlus ja minu vähene enesekindlus meid tasakaalukalt võiduni viis.”
Kuld: Kristo Vaikmaa, Rasmus Metsamaa
Hõbe: Kris-Robin Sirge, Martin Aul
Pronks: Silver Koni, Martin Loim
FPO-s alustasid juba esimese ringiga teekonda kulla poole Keiti Tätte ja Kaidi Allsalu. Ring Järtal tough throw formaadis lõppes kaheviskelise eduga, mis suurenes peale Järvakandi alternate throw ringi seitsmele. Kolmanda ringiga Järta rajal ja best throw formaadiga vormistasid Tätte ja Allsalu võidu, edestades jälitajaid juba 17 viskega. Võidu aluseks peab Tätte koostööd. “Me oleme päris palju koos mänginud ja teame üksteise mängustiili. Terve võistluse vältel mängisime hästi kindlalt ja vältisime suuri eksimusi. Tänu sellele oli tuju hea ja sai mängu nautida,” rääkis ta. Ehkki Järta rada oli neile mõlemale võõras, andsid nad üksteisele pea igal rajal nõu, kuidas oma vise teha. Ka oli suuresti kokkusattumus Järvakandis alternate formaati mängides tõsiasi, et Allsalul oli sel päeval suurepärane putt ja nii saigi ta teha vaid neli avadraivi ja umbes sama palju sai Tätte ise puttida. “Viimane ja best shot’iga ring läks meil ka väga hästi, ringi parimateks hetkedeks olid ilmselt kolm OCP-d ning saime olla õnnelikud tugeva lõpetuse üle,” lisas Tätte.
Kuld: Keiti Tätte, Kaidi Allsalu
Hõbe: Madli Vaht, Anneli Tõugjas
Pronks: Kelli Ellus, Kristi Unt
MP40 mehed Raimo Kimmel ja Eno Juul alustasid samuti kogu võistlust kohe alguses tugeva edumaaga. Radu ja formaate mängiti samas järjestuses nagu ka FPO ning MP50 ja MJ18. Viieviskeline edu peale esimest ringi vähenes teise ringiga kolmele, ent suurenes finaalringiga seitsmele ja tõi kaela kuldmedalid. Ka Juul usub, et võidu tõi sujuv koostöö. “Oleme Kimmeliga ikka väga väga palju koos mänginud ja tunneme üksteise võimeid päris hästi. Sobime üksteise mängustiiliga kokku kuidagi,” arvas ta. “Nagu eelminegi aasta, hoidsime seal pead külmad, riske ei võtnud ja mängisime stiilis “par on hea”,” kirjeldas Juul mänguplaani. Teisel ringil aga tuli nii mõndagi ära anda, sest viskejärjekord soosis just vastupidist sellele, mis oleks olnud parem. Viimasel päeval sujus Juuli sõnul aga kõik. “Putid toimisid. Ja mis põhiline, me ei eksinud ühelgi rajal mõlemad korraga. Pikematel radadel reeglina Raims avas, tal selline kindel vise, ja kui see oli ok, siis ma sain juba paugutama minna. Alguses mõtlesime, et tuleb korralik võitlus, aga siis, kui olime kuus birdie’t järjest võtnud, siis pigem oli juba vormistamise küsimus. Nii et raja teine pool läks stressivabalt ja saime tõeliselt mängu nautida. Lahe päev oli!” võttis ta võistluse kokku. Muuseas on Kimmel ja Juul paarismeistrivõistlustel korduvalt poodiumil olnud nii teiste paarilistega kui viimased kolm aastat üksteisega.
Kolmas koht MP40 divisjonis selgitati ümbermängimisega ja selle noppisid Margus Luntsi ning Tarmo Kütt.
Kuld: Eno Juul, Raimo Kimmel
Hõbe: Margo Peters, Tarmo Vilipõld
Pronks: Margus Luntsi, Tarmo Kütt
MP50 võit Aivar Hundi ja Andres Ramsti jaoks tuli üheviskelise eduga ja pigem tasavägise mängu käigus. Esimene ring jättis nad teisele kohale Mart Operi ja Jüri Jänese taga. Teisel ringil viigistati seis ning kolmandal vajutasid nad gaasi korralikult põhja.
Kuld: Aivar Hunt, Andres Ramst
Hõbe: Mart Oper, Jüri Jänes
Pronks: Jaanus Sülla, Mats Tõhk
Juunirode divisjonis polnud Roland Kõurile ja Ville Kivisillale vastast. Võidu tõi neile mammutlik 17-viskeline edumaa. Fantastilised poisid!
Kuld: Roland Kõur, Ville Kivisilla
Hõbe: Markkus Kõre, Tanel Toomemägi
Pronks: Oliver Võõbus, Egert Hütt
Tulemused ja pildigaleriid
Tulemused:
MPO, FPO, MP40, MP50 ja MJ18 >
Segapaarid ja MA3 >
Pildid:
Caspar Truu
R, 17.09 Järta
L, 18.09 Järta
P, 19.09 Järta
Joonas Kreuz
R, 17.09 Järvakandi
L, 18.09 Järvakandi
P, 19.09 Järvakandi, autasustamine
Korraldusmeeskond
Aga ükski võistlus ei toimu ilma korraldajata. Selle eest võib siinkohal kiita tõeliselt tubli töö eest discgolfiklubide Vunk ja Easy 4 meeskonda.
Ehkki klubidele oli nii suure võistluse korraldamine esmakordne kogemus, oli võistluse TD ja klubi Vunk esindaja Artur Ojasalu sõnul sellise võistluse maakonda toomise nimel alateadlikult tööd tehtud juba aastaid. “Mõte, et me võiksime kandideerida, tuli tegelikult väljastpoolt korraldajaklubisid,” avalikustas ta. “Mul oli usku, et tiim on tugev ning võistlus tuleb mingis mõttes eriline. Püüdsime lati enda jaoks mõistlikule kõrgusele seada ning mitte seda maha kobistada. Oma poolt sai ka vigu tehtud, aga õnneks latt jäi vist üles,” vaatas Ojasalu tagasi möödunule positiivselt. “Seedime kogu asja tagantjärgi ja teeme kokkuvõtteid. Analüüs alles käib. Kuid juba on meie suunas tulnud postiivseid kommentaare, mis teeb rõõmu.”
Ojasalu töö oli suuremate pusletükkide kokkupanemine ja meeskonna koordineerimine. Küsimusele, kas süües kasvab isu, vastas ta: “Mingi kogemus on nüüd juures, mis loob tulevikuks kindlust, et võiks jälle midagi sellist ellu viia, aga sellisel korraldamisel on alati mitu poolt, ka selliseid, mida osaleja tingimata ei näe. Kui teha uuesti, siis alati paremini kui eelmisel korral,” leidis ta.
Klubi Easy 4 esindaja ja abi-TD Janar Eier ei suutnud ka päev peale võistluse lõppu veel emotsioone täielikult sõnadesse panna. “Vaadates tagasi tehtule, võin olla uhke, et sain olla osa kogu selle ürituse keskel. Koostöö kahe klubi vahel sujus väga ladusalt. EDGL-i ja korraldusmeeskonna vaheline suhtlus ja koostöö oli väga produktiivne. Nõuanded ja soovitused, mida STK ning EDGL-i inimesed meile jagasid, aitasid meil saavutada just selle lõpptulemuse, mida kõik osalejad võisid vaid nautida. Kindlasti on siit ka palju õppida, et tulevikus veel paremini sedalaadi võistlusi läbi viia. Kui mul millegist kahju on, siis sellest, et pealtvaatajaid ei olnud,” võttis ta kogu ettevalmistuse ja võistluse kokku. Omavahelistes aruteludes rõhutasid Eieri sõnul tiimi liikmed korduvalt info liikumise kiiruse ja täpsuse olulisust. “Oli tähtis, et mängijad mõistaksid juhiseid ühetaoliselt,” rääkis Eier. Suur osa Eieri tegemistest puudutas Järta raja ettevalmistust ning rõõmuga avaldas ta, et nii mõnedki planeeritud muudatused said just selle võistluse pärast kiiremini tehtud. Kuid lisaks olid tema vastutusel ka spotterid, toitlustus ja testimine. “Pean tunnistama, et vaatamata kõigele kommentaariumides loetule olid mängijad kehtestatud reeglite suhtes leplikud ja arusaavad. Muidugi püüdlesime ka ise selle poole, et see kõik oleks võimalikult sujuv ja kiire. Tänan siinkohal eranditult kõiki üritusel osalejaid mõistva suhtumise eest!”
Videomaterjali kogumise eest vastutas peamiselt Easy 4 esindaja Indrek-Eliel Tambek, kes sai palju mängijatega suhelda ja kelle jaoks just nendest eredaimad hetked kujunesid. “Siiras rõõm oli kuulda nii paljudelt, et radadega ollakse väga rahul. Isiklikult tean, kui suure südamega Artur Järvakandist ning Janar ja Caspar Märjamaalt panustasid,” jagas ta mõtteid. “Lisaks tundsin, et isiklikult nautisin eriliselt just meie juunioridega suhtlemist – tundus, et nende jaoks oli julgustav, et vlogimaterjali ja intekaid filmides ka neile tähelepanu pöörati. Sel hetkel tundsin, et selles vlogeri rollis sain Eesti discgolfi kuidagi tähendusrikkamalt panustada”. Spordiala heasse kultuuri, kus valitseb sõbralikkus, julgustamine, kokkuhoidvus, koostegemine ja disc golf’i etiketis püsimine ongi just see, millesse Tambek panustada soovib. “Hetkel näen, et väga lihtsalt võib spordiala populariseerudes tulla sisse “jõmlus”. Kui mina läbi nende videote ja laivide saan anda mingigi panuse teatud väärtuste edasiandmiseks juba iseenesest kasvavale disc golf’ile, siis tunnen, et olen oma panuse andnud väga olulisel tasandil.”
